Riigiõigus (ćīńóäąšńņāåķķīå ļšąāī Żńņīķčč)

AKADEEMIA NORD Õigusteaduskond Üliõpilase konspekt Tallinn 1998 I loeng 8. september SIIIGIÕIGUS - reguleerib riigi ühiskondlikku korda reguleerib riiklikku korraldust määrab ära riigi valitsemise vormi määrab ära riigiorganite struktuuri, moodustamise korra määrab ära kodanike õigused ja kohustused. Õigusloome on riigiõigusega ära määratud. Konstitutsioon on tehniline vormistik.Riigiõigus konstitutsiooniõigus. Põhirõhk riigil - riigiorganid, riigivõim jne. PS 2 - kodanike õigused ja kohustused.

Saab vaadelda - riigiõigust kui õigusharu riigiõigust kui õppedistsipliini on lähedane riigiõigusteadusele õppedistsipliin, mis käsitleb riigiõigust kui erilist õigusnormide kogumit, mis reguleerib riigiorganite tegevust, nende kujundamise korda jne. Ajalugu Esimesed riigid 4 000 a. e.Kr tugevad ja tsentraliseeritud.Vana-Egiptus Põhjalikud asjaajamise juhendid, maksude kogumise süsteem täiuslik, täpne elanike arvestus, valitseja jumalikustatud. 1. maksuametkond, 2. sõjaväe ametkond, 3. ühiskondlike tööde ametkond.

India Tugevalt tsentraliseeritud riik, kastid, ka siin need 3 ametkonda. Babüloonia Sumer Hammurabi koodeks ei olnud vajadust riigiõiguslike aktide järele. Ei olnud ka konstitutsiooni, sest valitseja oli jumala asemik, ei eksinud. Hiina Ka ei olnud PS-st. Ametkonna õigused kohustused olid küll kirjas, aga see pole veel RÕ. vana-Kreeka Palju riigiõiguslikku materjali, sest oli palju liinriike.Neil olid oma konstitutsioonid.

Demokraatia. Aristoteles võttis oma ideaalse riigi kontseptsiooni tegemisel aluseks 104 linnriigi konstitutsioonid, sest nad olid erinevad. Keskaeg Riiklikult uus situatsioon absoluutne monarhia. See periood ei vajanud PS, sest valitseja teeb kõik õigesti. Esimene kaasaegne konstitutsioon tuli 1787 Ameerika Ühendriikides. Euroopas tulid põhiseadused taas kasutusele 18. saj. lõpus kodanike revolutsioonide käigus.Prantsusmaal 1789. Edasi kõik feodalismist vabanevad maad kasutasid oma PS-st. Inglismaal võeti PS vastu juba 1200. aastal, oli parlament, muudatused 1600.a. See oli spetsiifiline pretsedendid ja konstitutsioonilised tavad . Praegu kehtib akte nii 1200. kui ka 1600. aastast.

RÕ on arenenud ühesuguselt kogu õhtumaal. PS on sarnased, sest suhtlemine on tihe. Aktiivne on olnud konstitutsiooniline tegevus sajandivahetusel.Põhjalikumad muudatused peale II MS, siis toimusid olulised muudatused maailma poliitilisel kaardil. Sõda just võit mõjutas ka demokratiseerimist.

Näit sätted, et naised said valimisõiguse, sotsiaalõiguslikud sätted - õigus tööle. Selleaegseid PS mõjutas sotsialistliku leeri olemasolu, seal oli palju demokraatlikke sätteid haridus, tervishoid . Peale seda olulisi nihkeid pole toimunud, areng on rahulik. Vastavalt konstitutsioonidele on arenenud ka RÕ teadus.Selle teaduse põhiliseks objektiks on - riik tähtsamad riiklikud institutsioonid õigused kohustused. RÕ teadusel on teiste õigusharude hulgas eriline koht sellega seonduvad teiste õigusteadusharude sõlmküsimused - demokraatia, võim, riigivõimu pädevus mida võib mida ei tohi . On poliitilise võitluse keskpunktis.

RÕ teadus on arenenud koos riigiga, on noorem. Poliitilise ja õigusmõtte ajalugu riigiõiguse ajalugu. Ka teadusena on tal eriline koht RÕ struktuur peegeldab vastava riigi PS struktuuri.RIIIKAD 1.1 Riigiõigusliku suhte spetsiifika Riigiõiguslikud suhted tekivad erinevate subjektide vahel. Riigivõimu teostamisest võtavad osa - rahvas kui tervik ja suveräänsuse kandja riik mitmesugustes rahvusvahelistes suhetes ja riigi sees spetsiifilistes suhetes riigiorganid võimu- ja valitsemisorganid kohalikud omavalitsused teataval määral riigi kodanikud mitmesugused organisatsioonid. Riigiõiguslikud suhted on mitmepalgelised.

Nende spetsiifikaks on kõik suhted, mis on seotud riigivõimu teostamisega.Spetsiifilised erinevad teistest õigusharudest on riigiõiguslikud normid seetõttu, et seal ei ole sanktsiooni.

See avaldab mõju ka riigiõiguslikule suhtele subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus riigiõiguslikus suhtes tagatakse reeglina teiste õigusharude normidega.Sanktsioonid riigiõigusliku kohustuse mittetäitmise eest rakenduvad mingi teise õigusharu normide kaudu. II loeng 10. september Suhte subjektid riik kui organisatsioon tervikuna teeb seda oma organite kaudu - osaleb kõrgeima võimu teostamisel määrab riikliku korralduse alused esineb rahvusvahelisel areenil teostab end rahvusvahelistes organisatsioonides suhtleb teiste riikidega. osariigid kui õigussubjektile kuulub neile õigus oma valitsemisorganitele, nad peavad - suhteid keskorganitega suhteid teiste osariikidega USA - ei, Saksamaal - jaa korda oma territooriumil. riigivõimu ja -valitsemise organid on õigussubjektid neile konstitutsiooniliste- ja eriseadusega antud piirides. poliitilised parteid esinevad õigussubjektidena piiratud ulatuses, see seisneb valimistel kandidaatide ülesseadmises ja osalemises.

Parlamendis on oma fraktsioon. kodanikud eelkõige valimisõiguslikes suhetes.

Üksikutes maades võib algatada parlamendiliikme tagasikutsumist. kodanike grupid rahva algatamisvõime mõnedes maades.EV 1920 - 25 tuh. häält 1992-95 - 10 tuh. häält. rahvas kui tervik referendum , valimised. Subjektide ring eri maades on erinev, see sõltub seadustest. 1.2 Riigiõiguse allikate areng. Nende erisused anglo-saksi ja kontinentaalse õigusmaade süsteemis.

Riigiõiguslikud õigustloovad aktid. RÕ on õiguse väljendamise vorm, milles riik väljendab oma õigusi. Allikad - kohtupretsedent tavaõigus juristide arvamus leping normatiivne normatiivne õigustloov akt. RÕ allikad on läbi teinud arengu. Praegu on RÕ allikad PS-ed on põhilised, millega määratakse kindlaks kõik põhiseaduslikud aktid. Teised konkretiseerivad PS-t. Kõik õigusaktid, mis on PS-ega vastuolus, on kehtetud.Konstitutsioonid võivad olla ka kirjutamata konstitutsioonid, kus põhiseaduslikke küsimusi lahendatakse kas pretsedentide, tavade ja seadustega. seadused on RÕ allikad juhul, kui nendega reguleeritakse RÕ valdkonda kuuluvaid küsimusi. Eelkõige nn. konstitutsioonilised seadused vt. PS 104 . Nad omavad prioriteeti võrreldes lihtseadustega, on keerulisema vastuvõtu protseduuriga.

Asuvad PS ja lihtseaduste vahel. valitsuse määrused reguleerivad üksikuid RÕ küsimusi, piiratud hulgal, on madalamad aktid kui seadused, peavad olema kooskõlas kõikide seadustega riigi haldus-territoriaalne jaotus valimised. konstitutsioonilised tavad mõnedes maades on kirjutama konstitutsioonidega riikides.

Lähtuvad praktikast. Inglismaal reguleeritakse valitsust ja parlamenti tavadega. kohtupretsedent anglo-ameerika maades. Inglismaal Lordide Koja otsused. Parlamendi ühe koja otsused, millega koda töötab välja oma kodukorra.Selles täpsustab põhiseaduslikke norme. poliitilised deklaratsioonid juhul, kui nendega on kindlaks määratud selle maa riikliku korralduse, riigivormi ja -võimu küsimused. Kasutusel maades, mis pöördusid sotsialismi suunas teatud perioodi vältel.

Rahunemisel võetakse vastu PS. KONSTITUTSIOONIDE ÜLDISELOOMUSTUS JA NENDE PÕHILISED ERISUSED 2.1 Konstitutsiooni mõiste.Konstitutsiooni vastuvõtmine, muutmine ja kehtivuse lõpetamine Konstitutsiooniks e. põhiseaduseks nim. kõrgema kehtejõuga õigusakti, mis määrab kindlaks riigi ühiskondliku ja riikliku korralduse põhialused, riigiorganite süsteemi, moodustamise korra ja kompetentsi ning kodanike põhiõigused ja kohustused.

PS-ed on läbinud suure arengu. Algkujul 1787 USA konstitutsioon, selles on tehtud tänapäevani vaid paarkümmend muudatust.Vastuvõtmise vormid PS-ed võetakse vastu erilise protseduuriga, ka muudetakse erilises korras, kehtivus ka erinevalt. 1. vastuvõtmiseks kujundatakse reeglina eriline vastuvõtmisorgan, eri riikides eri nimi - rahvuskogu, asutav kogu, konvent.1920 töötas PS välja Asutav Kogu, 1937 - Rahvuskogu, 1992 - Põhiseaduse Assamblee, kes töötas välja, ei võtnud vastu.

Valib spetsiaalse kogu, kelleks on inimesed, kes sobivad. See kogu tegeleb väljatöötamisega, aga võib ka teha teisi seadusi 1920 - siis jääb tegutsema parlamendina.Parlamendist erinevalt on asutavad kogud 1-kojalised. 2. vastuvõtmine referendumiga - see on kõige demokraatlikum, aga ta on vähem pädev hindama kui asutav kogu. 3. vastuvõtmiseks föderaalses riigis pärast heakskiitu föderatsiooni subjektide poolt. 4. vastuvõtmiseks parlamendis on nõutav keerulisem protseduur kui tavaliste seaduste puhul. 5. oktru j eeritud PS teatavatel juhtudel ei tööta rahvas ise välja ega võta vastu, siis saavad kingitusena, annetusena.

Inglise kuninganna kinkis Inglise koloniaalikkest vabanenud maadele konstitutsioonid - India, Sri Lanka. Hiljem võtavad oma PS vastu. Muud protseduurid peavad tagama PS püsivuse, et ei tuleks seda tihti muuta. Muutmine toimub korras, mis erineb tavalisest seaduste muutmisest.Ei moodustata Asutavat Kogu, tavaliselt parlamendi poolt.

Nõutakse parlamendilt erilist protseduuri, kas suurt 4 5, 3 4 häälteenamust või PS muudatuste vastuvõtmist kahe järjestikuse parlamendi koosseisu poolt. Kehtetuks tunnistamine Toimub kas tavalises korras loomulikul teel uue PS vastuvõtmisega, ei deklareerita eelmist kehtetuks. erakorraliselt vägivaldse riigipöörde järel võetakse ruttu vastu uus PS, deklareeritakse, et eelmine kaotas oma kehtivuse. 2.2 Konstitutsioonide liigid v o r m i järgi kirjutatud fikseeritud seaduses. kirjutamata seaduse kõrval või ilma seaduseta - PS funktsioone täidavad tavad. v a s t u v õ t u korra järgi rahva osavõtul - rahvas ise oktrua j eeritud - kingitud m u u t m i s e korra järgi paindlikud muutmine lihtne. jäigad muutmine keeruline, PS püsib kaua. koos paindlikud ja jäigad - Austria - PS on 1 säte, mille muutmine on keelatud. k e h t i v u s a j a järgi alatised tavaliselt võetakse vastu igaveseks ajutised teatavatel juhtudel kehtivus ajaliselt piiritletud, kas kalendaarselt või faktiga kui ei ole aega korraliku PS väljatöötamiseks riigipööre . III loeng 29. september INDIVIIDI ÕIGUSLIKU SEISUNDI PÕHISEADUSLIKUD ALUSED 3.1 Indiviidi ja riigi õiguslik seos, selle teoreetilised alused.

Selle seose kajastamine põhiseadustes.

Indiviidi ja riigi omavahelised suhted määratakse kindlaks PS-ga. Inimese seisundit iseloomustab isiku õiguslik staatus isiku üldist õiguslikku seisundit ühiskonnas - õiguslikud võimalused nende kogumis sõltumata sellest, kas need võimalused on antud hetkel realiseeritud või ei. Õigusliku staatuse moodustavad need õigused kohustused, mida ta kasutab, kui ka need, mida ta hakkab kunagi kasutama N õigus pensionile.

Selle õigusliku staatuse kujundab kogu õigussüsteem, kõik õigusnormid oma kogumis. Olulisima osa sellest annab kätte PS. Kõigi antud seadustega kehtestatud õiguste vabaduste kohustuste omandamise eelduseks on kodakondsuse omamine, s.t. antud riigi kodanikuks olemine.Kõigi nende suhete reguleerimine, need viisid, kuidas kodakondsus omandatakse, kaotamise tingimused, need määrab ära riik ise, see tuleb riigi suveräänsusest.

Kodakondsus loob isiku jaoks õigused kohustused nii antud riigi territooriumil kui ka väljaspool seda. Monarhias ei ole kodakondsust, seal on alamad, on riikkondsus. 3.2 Kodakondsuse mõiste, selle üldised põhimõtted ja õiguslik regulatsioon Kodakondsus ei tekita tavalises olukorras mingeid vastuolusid. Teravnevad mõningatel juhtudel, kui toimuvad poliitilised võimajanduslikud vapustused, vahel ka loodusõnnetus.

Need toovad kaasa aktiivse migratsiooni, tekivad migratsioonilained ja sellest tekib vajadus neid küsimusi lahendada. On ka mingi pidev tendents positiivne migratsioon majanduslikult võimsamatesse ja kõrgema elatustasemega riikidesse. Niisugused riigid USA kaitsevad end tugevalt määrtakse immigratsiooni igaaastased kvoodid.Kodakondsusküsimused on olnud pidevalt riikide tähelepanu keskpunktis. On püütud välja töötada rahvusvahelisi norme kodakondsuse reguleerimiseks.

See on ju kahe riigi probleem. Kodakondsus tähendab kodaniku püsivat õiguslikku seost riigiga. Kui ta tahab saada teise riigi kodakondsust, peab ta lahendama küsimused eelmise riigiga.Kodakondsuse omandamine Tavaliselt omandatakse kodakondsus 2 viisil 1. sünniga filiatsioon vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele on igal lapsel õigus kodakondsusele 1959 Lapse Õiguste Deklaratsioon . Rahvusvahelises praktikas alates rooma õigusest peale kehtib 2 põhimõtet, mille järgi määratakse sünnijärgset kodakondsust - vere õigus laps omandab oma vanemate kodakondsuse maa õigus laps omandab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil ta sündis.

Puhtal kujul neid kasutatakse tänapäeval harva Skandinaavias - vere õigus, Ameerikas - maa õigus , enamasti kasutatakse segasüsteemi. 2. naturaliseerimisega juurdumine on 2 sugune a Individuaalne inimene ise soovib astuda kodanikuks.Individuaalsel naturaliseerimisel seatakse rida tingimusi, millest üldlevinud on - paiksustsensus - ustavusvande andmine uuele riigile - vabatahtlikuse nõue kirjutab ise isikliku avalduse Mõnedel juhtudel lisandub veel - keeletundmine - nõue, et inimene tõendaks seda, et ta suudaks kindlustada enda ja oma pereliikmete äraelamist - nõue, et isik esitaks tõendi, et eelmises riigis ei ole tal suuri võlgnevusi - nõutakse tõendit, et inimene ei põe vaimuhaigust ega AIDS-i. Seaduspärasus mida väiksem on riik, seda suuremad on nõudmised. b Riigi õigusjärglusest tulenev 1. kui ühe riigi mingi osa läheb teise riigi koosseisu 2. tekib mingi riigi territooriumil uus iseseisev riik. Topeltkodakondsus Apatriit kodakondsusetu, bipatriit topeltkodakondsusega. Tekib - kui naine abiellub teise riigi kodanikuga, naise koduriigi seaduste järgi ta kodakondsus ei muutu, mehe koduriigi seaduste järgi aga saab naise selle riigi kodakondsuse - lapse sündides maal, kus kehtib maa õigus, aga lapsevanemate riigis kehtib vere õigus.

Kes Eestist sõja ajal lahkusid, säilitasid Eesti kodakondsuse, omandasid aga ka uue. Topeltkodakondsust püütakse piirata - isik kasutab üheaegselt 2 riigi õigusi, peaks täitma ka 2 riigi kohustusi.

Rahvusvahelises õiguses puudub otseselt topeltkodakondsuse keeld.

Kasutatakse efektiivse kodakondsuse kriteeriume - inimese alaline elukoht või sagedasem viibimise koht - töökoht - koht, kus isik reaalselt kasutab oma tsiviil- ja poliitilisis õigusi - kinnisvara asupaik.Rahuldavat lahendust ei ole, topeltkodakondsust püütakse vältida riikidevaheliste kokkulepetega 1. teise riigi kodakondsuse saamisel isik kaotab oma eelmise kodakondsuse 2. naturaliseerimise eel teises riigis peab isik esitama tõendi selle kohta, et naturaliseerimisel ta loobub varasemast kodakondsusest 3. abiellumine välismaalasega ei mõjuta naise kodakondsust Abielunaise Õiguste Konventsioon 1957 4. lapsendamisel teise riiki kaotab laps oma senise kodakondsuse 5. bipatriidid võivad loobuda ühest oma kodakondsusest 6. bipatriidi kodakondsuse määramisel on otsustavaks kriteeriumiks tema elukoht 7. maa õigust ei kasutata diplomaatide laste suhtes 8. segaabieludest sündinud lapsed omandavad isa kodakondsuse.

Kui vanemad elavad lahus, siis ema kodakondsuse.

Kodakondsuse kaotamine Rahvusvahelises parktikas kasutatakse järgmisi võimalusi ekspatrieerimine kodakondsusest loobumine omal soovil denaturalisatsioon naturaliseeritud isiku kodakondsusest ilmajätmine on varjanud või andnud ebaõigeid andmeid denatsionalisatsioon kui isik jäetakse ilma sünnijärgsest kodakondsusest see on karistus . Kodakondsusküsimused kuuluvad iga riigi enda pädevusse. 3.3 Indiviidi põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused Vabadus on isiku võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele, toetudes objektiivsete paratamatuse tunnetamisele.

Ühiskonnas seondub vabaduse küsimus isikute vabadustega, millel on õiguslik tähendus, sest need vabadused on kehtestatud õigusega riigi poolt.Riik kehtestab piirangud igale konkreetsele isikule, et üksikisiku vabadus ei takistaks ega ei segaks teiste inimeste vabadust see on vajalik ühiskonna kooselu tagamiseks.

Õigus määrab iga ühiskonna subjekti vabaduse ulatuse, tema vaba käitumise määra.Riik määrab ühiskonna liikmete vabaduse ulatuse õigusliku staatuse kindlaksmääramisega poliitiliste õiguste, vabaduste ja kohustuste fikseerimisega PS-ses. Seda teeb ta 2 viisil õiguste loeteluga, keelatud käitumise loeteluga see on demokraatlikum, sest kõik muu on lubatud . Õiguste ja vabaduste institutsioon õiguses tekkis kodaniku revolutsiooni käigus Prantsusmaal Vabadus, Võrdsus Vendlus.

Õiguste ja vabaduste ulatuse suhtes on palju erinevaid kontseptsioone, need sõltuvad filosoofilistest arusaamadest ja maailmavaatest. Feodaalinimese vabadus ei olnud kodanliku revolutsioonilise inimese jaoks enam vabadus.Riigi ja indiviidi õiguslikes suhtes on võimalik 2 lahendit Vabade inimeste ühiskond ei vajagi reguleerivat osa, see luuakse vabade ühiskonnaliikmete enda tegevusega ja riigi osa on täita öövahi roll. Riik peab määrama ja määrab ük-sikasjalikud inimeste vabaduse piirid.

Kolmandaks võimaluseks anarhism, mis üldse eitas riiki riik on pahe, surub maha vaba isiksuse. Kõige parem vabade isikute vaba assotsiatsioon, looduslik seisund Bakunin, Krapotkin . Vabadus arenes koos ühiskonnaga. Feodaalühiskonna lõpuperioodil see vabadus sõltus kõige rohkem omandist, mida edasi seda vähem.Normaalses ühiskonnas on huvitatud sellest, et vabadust oleks võimalikult palju.

Tänapäeval reguleerib vabadust loomuõiguslik käsitlus eeldatakse, et kõik sünnivad vabadena. Elu ja vabadus on võõrandamatud õigused, nad ei sõltu riigist.Riik võib vabadusi piirata, et vältida vastandlikke huve. Õiguste ja vabaduste tagamiseks peavad olema mitmesugused garantiid materiaalsed nende puhul iga poliitiline jõud seab kasutamisel õigusi ja kohus-tusi, kuipalju tal on neid antud. õiguslikud seisnevad nendes õiguslikes vahendites, mida saab kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks.

Peamiseks tagatiseks on PS ja seaduste autoriteet, et kodanik saaks pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks. kõlbelis-poliitilised avalik arvamus. Seondub ametiisikute poliitilise vabadustega. Iga poliitiline jõud peab arves-tama, et teatud ajavahemiku järel toimuvad parlamendi valimised, kus kaalutakse poliitilist käitumist. Poliitilistel jõududel peab olema kartus valimiste ees. Õiguste ja vabaduste puhul on põhimõtteks kodanike võrdõiguslikkus.Seadus kuulutab selle põhimõtte välja kõik on seaduse ees võrdsed õigused ja vabadused ei tohi sõltuda päritolust, rahvuslikust, rassilisest ja usulisest kuuluvusest. Võrdõiguslikus loob kohustused riigile.

Riik peab tagama, et kõikidesse kodanikesse suhtutakse ei tohi segi ajada sotsiaalse võrdsusega õiguslikult võrdusega. See on kõigi kodanike ühesugune staatus, need on võrdsed võimalused õiguste kasutamiseks. Seal, kus on antud eelised, on tekkinud konflikt.Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused liigitatakse - isiklikud isikupuutumatus aresti kinnipidamise- ja läbiotsimise vastu . Ei tohi kinni pidada ja kohaldada aresti ilma prokuröri sanktsioonita.

Alus arestiks või kinnipidamiseks peab olema seaduses. Vabastamine kautsjoni vastu rikub võrdõiguslikkust eluaseme puutumatus, kirjavahetuse saladus telefoni jm. sidevahendite saladus elukoha valiku ja liikumise vabadus.Neid õigusi ja vabadusi võib kitsendada seadus ettenähtud juhtudel ja alustel. Seda tehakse kohtu loal. PS 2. peatükk poliitilised peegeldavad riigi ühiskondlik-poliitilist taset, on kujunenud võitlusareeniks. valimisõigus liitude ja ühingute vabadus luuakse poliitilised organisatsioonid, a ü-d. Nende loomiseks on 1. ilmumiskord asutamiseks ei ole vaja riigi või kohaliku omavalitsuse luba - kasutusel demokraatlikes riikides 2. loa kord asutamiseks on riigi või kohaliku omavalitsuse vastavat luba vaja . A ü-del on tavaliselt täiendavad tagatised a ü juhtidele tööandjate omavoli vastu. tänavarongkäikude ja koosolekute vabadus nende läbiviimiseks ei ole vaja eelnevalt luba. Nõutakse kooskõlastamist kohalike omavalitsustega, sellega tagatakse liikluse korraldus ja politsei kaitse.

Kui kasvab üle korratusteks, siis politsei sekkub.

Seadusega tavaliselt keelatakse rongkäigud valitsusasutuste juures valitsus, parlament, siseministeerium . mõtte- ja sõnavabadus on lubatud vabalt väljendada oma ideid, seisukohti ja vaateid, anda informatsiooni. Mõnikord piiratakse seda õigust kõlbelistel kaalutlustel. südametunnistuse vabadus vabadus tutvustada religiooni või olla ateist.

Riik on kirikust lahutatud. Ta ei loo eeliseid ühelegi religioonile. Õigus tagab kõikidele kirikutele kultuseõiguse, vabaduse ja lubab neil tegutseda.Enamasti on riigikirikud meil ei ole teatud eelistes riik toetab ühel või teisel kujul riigikirikut, riigikirikut eelistatakse finantseerimisel. Sageli seonduvad usulised rituaalid riigiõiguslikkuse teostusega USA senat alustab palvusega sotsiaal-majanduslikud - õigus kollektiivsele tegevusele oma huvi-de kaitseks - õigus ühineda a ü-desse streigiõigus õigus võtta osa ettevõtte juhtimisest pidev nügimine ettevõtte ja a ü-de vahel . Streigiõigus on seadusega regle-menteeritud.

Seadus piirab seda õigust teatud rahvamajandusharude ja asutuste suhtes. Seadus reguleerib töötingimuste parandamisele reguleeritud streiki. Poliitiline streik ei ole streik.Streigi alustamise tingimused on seadus-andluses fikseeritud, kui neid rikutakse, on streik ebaseaduslik, karistatakse rahatrahviga või saadetakse a ü laiali. individuaalne õigus tööle - töötajate õigus tööle õigus puhkusele õigus võrdsele tasule võrdse töö eest. See on tööseadusandluses põhjali-kumalt välja töötatud kollektiivlepin-gud . Tööjõud on vabalt ringlev kaup. Tööandjale on kehtestatud suur hulk piiranguid tööandjale töölepingu peatamiseks.

Levinud on soodustused pikka aega ettevõttes töötanud isikutele.Töötaja diskrimineerimine võib kaasa tuua tööandja kriminaal-vastutuse.

PS reguleerib tööõigust kõikides riikides üldisel tasandil. õigused sotsiaalsfääris - õigus haridusele õigus tervisele õigus akadeemilisele vaba-dusele õigus puhtale loodusele. Sotsiaalhooldus rajaneb töötajate endi sissemak-setele. Haridus reeglina on keskhariduseni tasuta. Võib õpetada seda kõike, mida inimene soovib. Õigus arsti-abile on fikseeritud kõikides PS-tes see tagatakse riikliku meditsiinilise abiga.Põhiseaduslikud kohustused Ilmusid PS-tesse pärast II Maailmasõda.

On käsitletavad vabaduste piirangutena, tulenevad kriminaal- ja haldusõiguse sätetest. Nad on kogu aeg olemas olnud teiste seaduste kaudu. Niisuguste põhiseaduslikud kohustused on täita seadusi maksta makse ilmuda kutsel kohtusse kanda sõjaväe kohustust alluda võimude korraldustele kohustus töötada - Jaapan . Kohustused seonduvad kodakondsusega. Osa kohustusi kehtib välisriigi kodanikule.Kohustuste mittetäitmine on karistatav, aga see ei ole fikseeritud PS-s. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused on seotud tihedalt inimõigustega.

Kaasaegsed PS-ed kordavad rahvusvahelistes organisatsioonides kehtestatud inimõiguste sätteid PS 2. peatükk, ka 12 lõige 2 . IV loeng 6.oktoober RAHVAS RIIGIORGANINA JA SUVERÄÄNSUSE TEOSTAJANA PARLAMENTAARSES SÜSTEEMIS 4.1 Parlamentarismi põhimõte ja selle realiseerimise poliitiline mehhanism Parlamentarismi põhimõte ühiskonda juhitakse sellise riikliku süsteemiga, millega seaduslikku ja täidesaatva võimu pädevus on täpselt määratletud.

Domineeriv roll on parlamendil. Valitsuse moodustab parlament või vähemalt osaleb moodustamisel. Valitsus vastutab parlamendi ees, tal peab olema parlamendi usaldus. Umbusaldusavaldus toob kaasa valitsuse lahkumise või erandjuhul uued parlamendi valimised. Parlamentarism toetub konspektsioonile, mille kohaselt riik saab normaalselt eksisteerida ainult konstitutsiooni olemasolul monarhia ja vabariigi tingimustes . Seda nim. konstitutsionalismi põhimõtteks.Parlamentarismi üks alustugesid on võimude lahususe põhimõte.

Võimude lahususe juures võimu mõistetakse mitte ühtse tervikuna, vaid kui 3 funktsionaalselt eraldi eksisteerivat osa - seadusandliku võimu - täidesaatvat võimu - kohtuvõimu. Tegelikult on need ühtse võimu kolm erinevat funktsiooni. Tänapäeval võimude lahususe põhimõttest taganetud ei ole, käsitletakse seda nii, et erinevaid funktsioone täitvad riigiorganid ei tohi kokku langeda.Parlamentarism eeldab vaba poliitilist tegevust ühiskonnas ja seda peab peegeldama poliitiliste parteide vaba tegevus.

Parlamentarism eeldab poliitiliste arvamuste pluralismi, elanikkonna erinevate huvigruppide olemasolu ja nende vaba eneseväljendust, s.t. nende vaba organiseerumist poliitilistesse parteidesse ja nende poliitiliste parteide osavõttu riigivõimu kujundamisel.Parlamentarismi põhimõte toetub niisugusele poliitilisele mehhanismile, mille keskmeks on poliitilised parteid ja nende poliitiliste parteide kaudu kujundatav riigivõimu struktuur. 4.2 Poliitilised parteid ja parteisüsteemid Poliitilised parteid kujutavad endast huvigruppide esindusi, kuigi kaasaegses tähenduses parteid on hiljutised leiutised.

Nad tekkisid möödunud sajandi keskel Suurbritannias. 19 sajandi teisel poolel hakkasid tekkima parteid väljaspool parlamenti, hakkasid kujundama oma struktuure nende kaudu tulema parlamenti nn. välised parteid. Hakkas tekkima parlament - sisemised parteid.Poliitilised parteid on niisugused institutsioonid, millede teke on lahutamatult seotud liberaalse demokraatiaga.

Kaasaegne demokraatia on parteide demokraatia. Poliitilised parteid on sunnitud oma tegevuses lahendama mitmesuguseid ülesandeid. On funktsioone, mida kõik parteid teostavad juhtijate ja juhitavate vahelise seose funktsioon partei loob seoste ahela juhtijate ja juhitavate vahele.Selles seoses liigub informatsioon alt üles ja ülevalt alla. See võimaldab parteil väljendada sotsiaalseid huve. sotsiaalsete huvide akumuleerimise funktsioon arvestades ühiskonna erinevate huvidega partei koondab neid huve. Valib huvidest välja kõige olulisemad ja püüab neid realiseerida tema käsutuses olevate vahenditega. tõstatavad kollektiivseid eesmärke kogu ühiskonna jaoks otsides toetajaskonnalt ühiseid eesmärke, konstrueerib neid ka ise. See toob rahvamassi toetuse. valitseva eliidi koondamise funktsioon selle eliidi poliitiline sotsialiseerimine.

Iga partei tahab tõmmata endaga kaasa ühiskonna kõige silmapaistvamaid tegelasi, kaasata nad oma poliitilisse tegevusse. referentrühma funktsioon partei esineb niisuguse kooslusega, mille järgi indiviid orienteerub, ta seab selle järgi oma käitumise, suhtlemise, hinnangu.

Poliitilised parteid liigitakse kaadripartei - liikmeskond selgelt piiritletud - kindel meeskond - liikmepiletid - korralik sisemine distsipliin - esindab teatud eliiti - komplekteeritakse range kaadrivalikuga - valimiste vaheajal kaob ära, uute valimiste eel ärkab ellu, mõnikord teise nime all. Valijate parteid, kes kerkivad pinnale valimiste eel ja ajal. massipartei - püütakse kaasata võimalikult rohkem inimesi - toitub liikmemaksudest - pööratakse väga palju tähelepanu ideoloogiale ja kasvatustööle - partei juhid on professionaalsed polii-tikud mass ei pea professionaalne olema . Teatud juhtudel võivad parteid muutuda poolsõjaväelisteks ja sõjaväelisteks organisatsioonideks. Parteide hulk ja iseloom mõjutab otseselt riigi poliitilist elu, eriti aga parlamendi iseloomu ja parlamendi komplekteerimise mehhanismi.

Need ongi erinevad parteisüsteemid, see mõiste tähistab erinevate parteide koostööd võitluses võimu pärast.

Eristatakse parteitu süsteem tänapäeva ühiskonnas esineb väga harva sõja-lise diktatuuri korral seal, kus poliitiliste parteide te-gevus keelatud Iraan, Liibüa . 1-2-parteiline süsteem iseloomulikud autoritaarsetele ja populistlikele reziimidele. Võib olla ka sellises riigis, kus ametlikult on rohkem kui 1 partei, kuid kogu poliitiline mehhanism on korraldatud selliselt, et teistel parteidel ei ole vähematki võimalust võimu juurde pääsemiseks Jaapan, Singapur . mitmeparteiline süsteem reaalsest poliitilisest võit-lusest võtab rohkem kui 2 parteid.

Tekivad mitme-parteilised valitsuskoalit-sioonid.Tänapäeval kasutavad demokraatlikud riigid 2-parteilist või mitmeparteilist süsteemi Suurbritannia, USA -kaheparteiline, väikesed parteid ei pääse võimule . Kõige parem on 2-partei süsteem 1. on parim vahend selleks, et parteidevahelised konfliktid taanduksid mõõdukamatele positsioonidele.

Tagab poliitilise süsteemi püsivuse. Ei esine äärmuslike ideedega. Pööravad tähelepanu sisulistele küsimustele 2. valimiste järel on võimalik luua stabiilne valitsus. Ühel parteil on parlamendis absoluutne enamus 3. lihtsustab valija valikut 4. loob ideaalse valimismudeli suurepärase demokraatia mudeli . 4.3 Valimised. Valimisõiguse mõiste, põhimõtted, allikad.Valimisõigus kujutab endast riigiõiguslike normide üht allsüsteemi, s.o. riigiõiguse üks instituute, mille normistik reguleerib valimiste ettevalmistamist ja läbiviimist.

Valimised kujutavad endast rahva tahte avaldamise peamist vormi. On selline vahend, mille abil rahvas osaleb valitsuse kujundamisel ja selle tegevuse kontrollimisel.Valimised kujutavad endast poliitilise protsessi võistlevuse tagamise vahendit, s.o. poliitilise võistluse seadustatud vormi niisugune poliitiline võitlus, mis toimub seadusega ettenähtud raames . VALIMISÕIGUS on riigiõiguse instituut, mis koosneb õigusnormidest, reeglitest, tavadest, mis reguleerivad valimisõiguse andmist ning valitavate riigiorganite kujundamist. VALIMISSÜSTEEMi mõistesse kuuluvad hääletamistulemuse kindlakstegemise meetodid poolt antud ja kehtivateks tunnistatud häältelugemis meetodid valimistulemuste väljaselgitamise meetodid.

Valimisõiguse põhilisteks allikateks on antud riigi põhiseadus, mis määrab kindlaks valimisõiguse subjektide ringi, valimisõiguse põhimõtted, valimisõiguse andmise ja ilmajätmise tingimused seadused, mis otseselt reglementeerivad valimiste läbiviimise korda parlamendi kodade reglemendid kodukorrad on aktid, mis reglementeerivad parlamendi tööd valitsuse aktid, mis korraldavad valimisi, eraldavad rahalisi vahendeid, määravad kindlaks valimiskohti, ringkondi.

Valimisõigus hõlmab aktiivset valimisõigust on seadusega antud õigus osaleda valimistel valijana, s.t. osa võtta valimistest. passiivset valimisõigust on isiku subjektiivne õigus esineda valimistel kandidaadina, s.t. õigus olla valitav.

Aktiivne- ja passiivne valimisõigus on fikseeritud riigi seadustes. Seotud mõningate tingimustega - teatud vanuse olemasolu - valimisõiguse kandja on riigi kodanik loomulik tingimus - vahel nõutav, et inimene saab valida ainult siis, kui ta on teatud paikkonnas elanud teatud aja jooksul paiksustsensus - valitavale ametikohale asumisega peab loobuma muust tööst.V loeng 8.oktoober Valimisõiguse põhimõtted on valimised on üldised, valimised on ühetaolised, valimised on otsesed, hääletamine on salajane. üldisus valimisõigus on kõikidel inimestel, kellelt ei ole seda seadusega ära võetud.

Täisealiseks saamisega omandab kodanik ka valimisõiguse tänapäeval muid tingimusi ei ole varandus-likud, tsensuslikud, soolised . ühetaolisus kõik valimistest osavõtjad võtavad osa ja esinevad võrdsetel alustel iga inimese hääle kaal on ühesugune 1 hääl . Ühe saadiku valimiseks peab olema antud samapalju hääli, kui teise.Mõnedes riikide valimisseadused näevad ette, et valimis-ringkonnad võivad olla erinevad Saksamaa 33,3 . hääletamise salajasus tagatakse valimisringkonna spetsiaalse korral-dusega kabiinid, et inimene saab valida ilma, et keegi segaks, sedel pannakse kokku-murtuna valimiskasti . Hääletamise salajasuse rikkumist loetakse jämedaks rikkumiseks. otsesus kaudsus kõige levinum valimisviis valija ja valitava kandidaadi vahel ei ole mingeid vaheinstantse.

Kaudsed 2-astmelised kõigepealt valitakse valijamehed ja nemad valivad kandidaadi. Seda kasu-tatakse parlamendi ülemkoja ja presidendi valimistel.

Parlamendi alamkoda valitakse otseste valimistega. Demokraatlikum, levinum. Otseste valimiste ja valimisdemokraatiaga seatakse nõue, et valimised ei oleks piiratud mingisuguste muude nõuetega, et ei oleks tsensust. Valimise otsesust ja üldisust takistab kirjaoskamatuse nõue Ladina Ameerika maad . Valimistega seoses esineb nähtus valimistest massiline kõrvalehoidmine.See on ebasoovitav nähtus, sest suur osa valijatest otsustab mitte minna valima Itaalias valimiste kohustus, mitteilmumine toob kaasa karistusena ühiskondliku laituse, mis avaldatakse kohalikus ajalehes.

See omakorda toob kaasa, et inimesele edaspidi tehakse kitsendusi riigitööle saamisega, äriühingu loomisel . 4.4 Valimiste korraldamine ja läbiviimise kord Valimiste ettevalmistustööd määravad ära valimiste tulemused.Seda ettevalmistustööd teevad vastavad valimisorganid riigiaparaadi töötajad kohtuaparaadi töötajad poliitilised parteid saadikukandidaadid ise. Valimised on korralised viiakse läbi eelnevalt kindlaksmääratud tähtajal.

Kui kindel aeg on fikseeritud, siis ei ole vaja eraldi õigusakti valimiste väljakuulutamise tähtaja määrust . Tavaliselt on valimised korralised. erakorralised toimub valimiste väljakuulu-tamine riigipea või valitsuse aktiga. VALIMISKAMPAANIA Valimistele eelneb valimiskampaania, mis kujutab erilist meetmete kogumit, mida teostavad eri poliitilised parteid.Ametlikult algab valimiskampaania valimiste väljakuulutamise päevast ja lõpeb valimistele eelneval päeval valimispäeval ei tohi valimiskampaaniat teha . Valimiskampaania kujutab endast väga erinevate ürituste kogumit, siia kuuluvad valimiseelsed miitingud, koosolekud jne. Valimiskampaania puhul oluline see, et selleks nähakse ette teatud rahasummat poliitiliste jõudude toetajatelt, mõnedes riikides ka riigilt nendele poliitilistele jõududele, kes on vastavas korras registreeritud.

Valimiskampaania kontrolli teostamiseks luuakse erilised valimisorganid keskvalimisorgani funktsioonid on pandud kas siseministeeriumile või keskvalimiskomisjonile.

Keskvalimiskomisjoni kuuluvad riigiametnikud, poliitiliste parteide esindajad Eestis mitte . ringkonna valimisorganid moodus-tatakse erinevalt. On komisjonid, kuhu kuuluvad ametnikud, kohtunikud, kohalike valitavate organite esin-dajad. jaoskonna komisjonid määratakse ametisse kas ringkonna komisjoni või kohaliku omavalitsuse poolt.Nendesse kuuluvad kohalike omavalitsuste töötajad, poliitiliste parteide esindajad.

Mõnedes riikides on olemas erilised valimisasjade kohtud Mehhiko, Argentiina , mis kontrollivad valimiste õigsust, kogu valimisprotseduuri ja ka valimisaparaadi vastavust seadusele. Valijate registreerimine ja nimekirjade koostamine lasub kohalikel omavalitsustel. Nimekiri võib olla kas alaline nimekirja peab kohalik omavalitsus, seda perioodiliselt kont-rollides ja täpsustades Soomes 1x aastas . ajutine koostatakse valimisteks.Iga valimise eel koos-tatakse uuesti.

Valijate registreerimine ja nimekirjade koostamine lõpeb teatud aeg enne valimisi. Ajavahemik püütakse jätta selline, et ta saaks veel apelleerida, kui ta on nimekirjast välja jäänud. Nimekirjade koostamisele järgneb saadikukandidaatide registreerimine. 1. registeeritakse poliitilised parteid.Valimistel võivad osaleda kõik riigis seaduslikult tegutsevad poliitilised parteid. 2. kandidaatide esitamiseks on 2 moodust kandidaadid esitab poliitiline partei oma nimekirjana.

Sel juhul on vajalik esitatava kandidaadi nõusolek kandideerimiseks. On kõige levinuim viis. saadikukandidaat ise esitab vormikohase taotluse. Omapärane eelvalimissüsteem on USA-s teatud aeg enne pärisvalimisi toimuvad nn eelvalimised, sealjuures need toimuvad valimisprotseduuri reeglite järgi. Vähem hääli saanud kandidaat valimisnimekirja ei pääse, osa kandidaate loobub ise. Valimiskampaania lõpeb hääletamisega.Hääletamine toimub reeglina valimissedelitega valija täidab isiklikult sedeli ja laseb valimiskasti. Enamasti kasutatakse ametlike hääletussedelite süsteemi, s.t hääletussedelid valmistatakse ette üleriigiliselt, ühesuguselt.

On kasutatud ka mitteametlike hääletussedeleid, siis on sedelid valmistatud parteide poolt. Üha rohkem on hakatud kasutama võimalusi hääletada posti teel. 4.5 Põhilised valimissüsteemid.Majoritaarne ja proportsionaalne süsteem Valimiste krooniks on hääletustulemuste kindlakstegemine. See seisneb kehtivaks tunnistatud poolthäälte kokkulugemises ja valimistel võitjate kindlaksmääramises.

Seda tehakse valimisringkonnas vastava valimiskomisjoni poolt. Valimistulemuste kokkulugemine on tülikas protseduur, selle teostamiseks koolitatakse varem välja häältelugejad. Palju proteste on kaasa toonud häältelugemine ja valimistulemuste määramine. Toimub avalikkuse kontrolli all. Valimistulemuste kindlaksmääramiseks kasutatakse tavaliselt erilisi valimissüsteeme.Valimissüsteem on seadusega kindlaksmääratud viis hääletustulemuste kindlakstegemiseks ja mandaatide jaotamiseks parteide vahel.

Tänapäeval levinumateks valimissüsteemideks on - proportsionaalne süsteem majoritaarne süsteem enamuse süsteem . Mõlemal süsteemil on terve rida allsüsteeme e erisusi. Mõnedes riikides kasutatakse mõlemat, mõnedes erinevaid. Tavaliselt riigid kasutavad ühte valimissüsteemi pikemal perioodil, sest üleminek ühelt valimissüsteemilt teise toob kaasa olulisi muudatusi poliitilises süsteemis.Majoritaarne valimissüsteem nõuab eeldab , et valituks osutunud kandidaat peab saama antud valimisringkonna valijate häälteenamuse.

Majoritaarne süsteem tagab olukorra püsivuse. Ta on küllalt alalhoidlik. Sellel süsteemil on 2 erikuju, sõltuvalt sellest, missugune enamus on nõutav, kas absoluutne enamus suhteline enamus. absoluutse enamuse süsteem näeb ette, et võitja peab saama üle 50 antud ringkonnas kehtivakstunnistatud häältest.See süsteem on väga ebaefektiivne, kui valimistel konkureerib 3 või enam parteid, siis viiakse läbi valimiste II voor. Selleks on 2 erinevat lahendusvarianti 1. hääletamise II voorus esinevad kõik kandidaadid, valimiste võitmiseks piisab lihthäälteenamusest 2. hääletamise II vooru pääsevad ainult kaks I voorus enim hääli saanud kandidaati. suhtelise enamuse variant on selline, kus valituks loetakse kandidaat, kes kogus kõige rohkem poolt-hääli.

Ta ei pea saama üle 50 , vaid suhteliselt kõige rohkem hääli.Majoritaarset valimissüsteemi loetakse vähem demokraatlikuks, sest selle ringkonna kandidaat saab kõik selle ringkonna hääled.

Proportsionaalne valimissüsteem peegeldab täpsemalt poliitiliste jõudude paigaldust valimistel. Poliitiline partei saab kohti parlamendis või kohaliku omavalitsuse organis vastavalt tema poolt antud häälte arvule. See on demokraatlikum süsteem. Mandaadid jagunevad proportsionaalselt parteide häälte arvule. Saadikute jaotus proportsionaalses süsteemis toimub vastavalt valimiskvoodile.Valimiskvoot saadakse kõigi pooltantud ja kehtivateks tunnistatud häälte jagamisel ringkonna mandaatide arvule.

Kui näiteks antud ringkonnas oli 100 000 poolthäält ja jagatakse 4 mandaati, siis valimiskvoot on 25 000. Pärast valimiskvoodi kindlakstegemist iga partei nimekiri saab nii mitu mandaati, kui mitu korda valimiskvoot mahub selle partei poolt antud häälte arvu. 100 000 häält, üks sai 55 000 poolthäält, siis saab 2 mandaati.Proportsionaalsel valimissüsteemil on 2 reeglit 1. suurima jäägi reegel 2. suurima keskmise reegel Eestis kasutusel kõigi erakondade pooltantud hääled jagatakse läbi nii paljude erakondadega, kui palju neid arvuliselt on. Jagatised pannakse suuruse järgi ritta, sellest arvude reast võetakse suurim keskmine, mis vastab väljapandud mandaatide arvule.

Kõik erakondade pooltsaadud häälte arvud jagatakse läbi suurima keskmisega ja saadakse erakondade pooltsaadud mandaatide arv. Mõnikord täiendatakse seda süsteemi veel nn. eelistushääletusega.Valija hääletab partei nimekirja järg, aga kui ta valib konkreetseid isikuid, peab ta kandidaadi nime ette märkima eelistusjärjekorra.

Selle süsteemi järgi kandidaat, kes sai kvoodi täis esimeste eelistustega, loetakse valituks. Tema kvoodis ülejäänud hääled lähevad kandidaadile, kes oli eelistustes järgmine jne. Mõnedes riikides kehtestatakse ühe või teise erakonna parlamenti pääsemisel või selle takistamiseks lävepunkt, s.o. teatud kohustuslik poolthäälte arv, mille erakond peab saama. See on seaduses sätestatud.Proportsionaalse valimissüsteemi puhul on väga oluline, kuidas jaotatakse mandaadid erakonna sees. Erakonnasiseseks jaotamiseks on 3 süsteemi jäik nimekiri kandidaadid saavad mandaate partei poolt koostatud nimekirja järjekorras. pooljäik nimekiri nimekirjas esimene saab mandaadi igal juhul.

Edasi reastatakse kandi-daadid ümber vastavalt saadud häälte arvule. Taani, Belgia, Austria vaba nimekiri määrav tähendus on valijate eelistusel.Nime-kiri reastatakse ümber vastavalt saadud häälte ja vastavalt jaotatakse mandaadid. Itaalia, Sveits Mõnedes riikides kasutatakse valimiste segasüsteemi, osa majoritaarselt, osa proportsionaalselt Saksamaal . 4.6. Referendum Referendum on rahva tahteavaldus, on puht-formaalselt kõige demokraatlikum rahva tahte avaldusvorm.

Rahvas kui suverään ise otsustab mingi küsimuse. Referendumil saab adekvaatselt teada rahva tahte, kui referendumi küsimus on konkreetne ja selge ning saab vastata lühidalt.Referendum ei ole siiski parim viis rahva tahte avaldamiseks, sest on vormiliselt autoritaarne lahendusviis.

PARLAMENT 5.1 Parlamendi koht riigiorganite süsteemis Parlament on riigi kõrgeim rahva poolt valitav esindusorgan. Nimetus pärit prantsuse keelest ja tähendab jututuba . Parlament on konstitutsiooni järgi kõrgeim võimu organ, tal on juhtiv koht riigiorganite süsteemis. Parlamendi tekkeperiood Ajalooliselt on parlamendi algkujuks Inglismaal 1215 moodustatud seisuste esindus monarhi absoluutse võimu piiramiseks.Sealt on pärit ka parlamendi spetsiaalne iseloom 2-kojaline süsteem.

Esialgu ei käinud see parlament koos regulaarselt. 1269 aastast tegutseb see kogu alaliselt. Kodanliku revolutsiooni perioodil Euroopas muutus see Suurbritannia parlament demokraatliku võimu mudeliks. 1724 USA põhiseadus võttis selle mudeli üle Senati näol. Lordide Koda nad teha ei saanud, siis tehti Senat, mis seda ülesannet täidab. Pärast USA läks see mudel käibele ka mujal. Igas riigis omandas parlament teatud omapära.Erinevused on - moodustamise korras - struktuuris - pädevuses.

See on kõrgeima riigiorgani tekkeperiood. Parlament allutas endale kõik teised organisatsioonid. Parlamendi õigusakt seadus on kuni siiani kõige tähtsam õigusakt riigivõimu teostamisel. Parlamendi teooria on läbi teinud küllalt pika arengu. On rahva poolt vahetult valitav organ. Parlament on demokraatlik institutsioon. Parlamendi töös on kriisinähtusi nagu ka ühiskonnas. Ta ongi ühiskonna peegeldus.Antidemokraatliku riigipöörde ajal likvideeritakse parlament kõigepealt. Tänapäeva parlament on pika poliitilise võitluse vili. Põhiprobleemiks kõikjal on parlamendi ja täidesaatva võimu vahekord.

Parlament ja valitsus on huvitavas dialektilises seisus valitsus esindab parlamendi enamust kõikides riikides. Parlamendi ja valitsuse vahel toimub pidev vastuolude lahendamine. Tavaliselt valitsus püüab parlamendilt saada endale teatud seadusandluse funktsioone ja parlament jälgib, et seda ei juhtuks.Parlamentarismi mitmesaja aastane ajalugu on loonud valitsuse ja parlamendi suhetes keerulise ja tasakaalustatud mehhanismi, mis töötab.

Parlamentaarses vabariigis ja monarhias etendavad parlamendi esindusorganid küllalt olulist osa valitsuse moodustamisel, kuid ei avalda just alati vahetult mõju valitsuse moodustamisele. Itaalia ja Rootsi on riigid, kus parlamendid kiidavad valitsuse koosseisu heaks. Parlament ei määra valitsuse poliitikat ega tema programmi. Enamasti ta soovitab ja kuulab ära programmi.Parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust.

Valitsus võib aga saata parlamendi laiali, kui on umbusaldust avaldanud. Presidentaalses vabariigis on president ja parlament teineteisest formaal-juriidiliselt sõltumatud, kuid parlament saab mõjutada presidenti kontrollsüsteemi ja eelarve kaudu. Parlament ei määra valitsuse poliitikat. Arengumaades on küllalt sageli valitsus poliitiliselt tähtsam, autoriteetsem isikuvõimul märksa kõrgem tunnustus . 5.2 Parlamendi struktuur. Kojad. Juhatus. Komisjonid. Fraktsioonid.Kontrollorganid.

Parlament kujutab endast keerulist mehhanismi, mis liigendub ja jaguneb - Kodadeks fraktsioonideks. Tal on oma - juhtorganid komisjonid erilised kontrollorganid. Kaua aega peeti tüüpiliseks2-kojalist parlamenti, kus alamkoda oli valitav, ülemkoda oli kas nimetatav või kujundatav muudel alustel. Suurbritannias on Lordide Koda, kuhu kuuluvad pärilikud peerid, vaimulikud peerid, kõrgemad kohtunikud, eluaegsed peerid. Lordide Kojas on üle 1200 liikme.Parlamendi struktuuris on nendel kodadel erinev tähendus.

Põhiliseks tööorganiks on alamkoda. Seaduseelnõud algatatakse alamkojas. Alamkojast sõltub, kas eelnõu võetakse seadusena vastu juhul, kui kojad asuvad erineval seisukohal, eelistatakse alamkoja otsust. On riike, kus nii alam- kui ülemkoda komplekteeritakse valimistega ühesuguselt Norra, Island . Ülemkojad kujundatakse kaudsete valimistega. Itaalias suurem osa ülemkoja liikmeid valitakse otseste valimistega, teatud osa nimetab president.Alamkoja volituste kestus 2-7 aastat.

Senatid komplekteeritakse tavaliselt mitte ühekorraga, vaid ositi. USA-s uuendatakse Senati koosseisu iga 2. aasta järel kolmandiku võrra. Föderatiivsetes riikides ülemkoda esindab föderatsiooni subjekti Saksamaa . VI loeng 13. oktoober Fraktsioonid Parlamendisaadikud jaotuvad parteigruppideks. Fraktsiooni moodustamiseks on sõltuvalt parlamendi suurusest arvuline alampiir.Mida suurem on parlament, seda suurem on fraktsioonis liikmeid Prantsusmaa - 30, Itaalias - 20 . Senatites on liikmete arv väiksem.

Partefraktsioonil on parlamendi tegevuses tähtis koht - kooskõlastatult komplekteeritakse parlamendi juhtorganid - parlamendi komisjonid moodustatakse proportsionaalsuse põhimõttel suurematest fraktsioonidest rohkem liikmeid - avaldab olulist mõju parlamendi töökorraldusele, hääletamisele - fraktsioonide vahel toimuvad läbirääkimised valitsuse moodustamiseks - paljudes parlamentide ulatub fraktsioonide tegevus parlamendist väljapoole - tihti on fraktsioon ka partei üks juhtorganeid.

Kui mingi partei ei saa moodustada oma fraktsiooni, siis tema võimalused parlamendis vähenevad oluliselt. On protseduure, millest saab osa võtta vaid fraktsiooni liige N esinemine seaduseelnõu 3.lugemisel. Parlamendi juhtorganid Parlamenti juhib kas - esimees spiiker alamkoja esimees kollegiaalne juhatus komitee, presiidium . Alamkoja esimees valitakse alamkoja enda poolt.Hollandis omapäraselt alamkoda esitab kuningannale 3 kandidaati ja kuninganna nimetab nende hulgast esimehe.

Senati ülemkoja juhataja koht valitakse eri maades erinevalt.Prantsusmaa ja Jaapanis ta valitakse USA-s juhib Kongressi Senatit asepresident Suur-Britannias Lordide Koda juhib lordkantsler täidesaatva võimu esindaja . Juhtorgani juhataja pädevus hõlmab kogu parlamendi tegevust - esindab parlamenti tal on distsiplinaarne võim võib saadikult sõnaõiguse ära võtta, kui too on üles näidanud lugupidamatust parlamendi vastu, mõnel maal võib ka kõrvaldada istungist määrab istungite päevakorra juhib parlamendi vaidlusi määrab kodukorra alusel hääletamisprotseduuri, küsimuste arutamise järjekorra, hääletamise järjekorra, teeb kindlaks hääletamise tulemused käsutab parlamendi eelarvet kui on olemas parlamendi politsei, siis käsutab seda. Parlamendi protseduuri osas saab osav istungi juhtija palju ära teha ja parlamendi tööd oskuslikult suunata.

Komisjonid komitee Komisjonid ei ole parlamenti abistavad organid, nad on põhilised tööorganid.Tavaliselt on nad alalised. 2-kojalises parlamendis moodustatakse komisjonid mõlemas kojas, nende nimetused ja funktsioonid langevad kokku.

Komisjonid moodustatakse proportsionaalselt partei fraktsioonidele. Komisjoni istungid on reeglina kinnised teise komisjoni liige võib komisjoni istungist osa võtta vaid siis, kui on arutlusel tema esitatud eelnõu. Komisjon ise võib oma istungist osa võtma kutsuda isikuid, keda peab vajalikuks N vastava ala spetsialistid.Paljud riigid kasutavad sellist praktikat, et parlamendi täiskogud ei teegi seaduseelnõudesse parandusi, vaid need tehakse komisjonides.

Täiskogu ainult hääletab. Lisaks alalistele komisjonidele moodustatakse ka ajutisi komisjone mingi konkreetse küsimuse lahendamiseks või valitsuse mingi tegevuse kontrollimiseks. Parlamendi pädevusParlamendi pädevus e. kompetents on määratud parlamendi kohaga riigiorganite süsteemis. Vahel ei ole parlamendi pädevus PS täpselt fikseeritud.Tavaliselt siiski PS-s sätestatakse, et parlamendil on õigus - anda seadusi kas iseseisvalt või koos riigipeaga kehtestada makse võtta vastu riigieelarvet teostada kontrolli valitsuse tegevuse üle võtta osa välispoliitilisest protsessist USA PS loetleb parlamendi pädevuse üksikasjaliselt.

Pädevus seadusandluse alal Parlamendid võib jagada 3 rühma piiramata pädevusega parlamendid, kes formaal-juriidiliselt võivad seaduse vormis lahendada kõiki küsimusi.S-Britannias, Iirimaal, Kreekas, Jaapanis absoluutselt piiratud pädevusega on iseloomulik föderatsioonidele, nende PS määravad täpselt föde-ratsiooni subjektide õigused, kohus-tused, ka keskorganite pädevuse. suhteliselt piiramata pädevusega parlamendid, kus pädevus on küll määratletud, kuid see on paindlik.

Saksamaa, India, Malaisia. Autonoomsete üksustega riigis on tavaliselt piiritletud nende üksuste pädevus, keskparlament peab sellega arvestama. Pädevus rahanduse alal On parlamendi vanemaid eesõigusi.Valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitika on kindlalt parlamendi kontrolli all kellelt võtta ja kellele anda. see on delikaatne küsimus ja viib sageli valitsuse ja parlamendi suhted pingelisteks, isegi siis kui valitsusel on parlamendis toetus.

Riigieelarve peab olema tingimata vastu võetud, see toimub erilise protseduuriga Mõnel juhul ei tohi saadikud teha riigieelarves üldse parandusi või kui tehakse ettepanek suurendada kulusid, peab olema näidatud, kust tulevad tulud.Prantsusmaal ja Portugalis ei tohi saadikud teha ettepanekuid suurendada vähendada kulusid tulusid. Ettenägemata kulutusteks jäetakse valitsusele teatud piiratud reserv.

Riigikaitse ja välissuhted Riigikaitses parlament - otsustab sõja ja rahu küsimused mõjutab relvajõude riigieelarve ja kaitseministri kaudu otsustab kuulumise sõjalistesse liitudesse. Välispoliitikas parlament - ratifitseerib kiidab heaks ja denonsseerib tunnistab kehtetuks rahvusvahelisi lepinguid.USA-s, Jaapanis ratifitseerib kõik lepingud Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ratifitseerib tähtsamad lepingud.

Parlamendi kodukord reglement konkretiseerib ratifitseerimise korra. N Prantsuse Rahvuskogus ei ole lubatud teha lepingusse täiendusi parandusi, parlament peab sellega kas tervikuna nõustuma või lükkama tagasi. USA-s vastupidi. Parlamendi väliskomisjon on jooksvalt informeeritud parlamendi sammudest. Sageli nõutakse väliskomisjoni nõusolekut välisvisiidi tegemiseks, kaadriküsimustes.Kohtufunktsioon Teatavatel juhtudel kuulub parlamendile ka kohtufunktsioon, nn. inpeachment presidendi või valitsuse liikme vastutusele võtmiseks.

Inglise Lordide Koda esineb kohtuinstantsina, kui süüaluseks on valitsuse liige või tema perekonnaliige. Sellisel juhul on seal juriidilise haridusega lordid ja nad tulevad edukalt toime. Impeachment i protseduur on eri maades erinev USA - alamkoda algatab, ülemkoda esineb kohtuinstantsuina. 1-kojalistes parlamentides võetakse asja algatamise otsus vastu täiskogus Saksamaal võivad algatada mõlemad kojad.Sisuliselt vaatab asja läbi kas - erikohus Prantsusmaa, Kreeka, Taani, Norra konstitutsioonikohus Saksamaa, Itaalia kõrgeim kohtuorgan Hispaania, Rootsi . Kontroll täidesaatva võimu üleSee toimub 4 vormis 1. valitsuse poliitiliste põhisuundade arutamine eelarve ja selle täitmise aruande arutamise käigus, 2. parlamendi arupärimised ja interpellatsioonid, 3. parlamendi komisjonide või teiste organite kontrolliv tegevus ametiisikute tegevuse üle, 4. usalduse umbusalduse küsimuse tõstatamine ja selle arutamine.

Arupärimised liigitatakse kirjalik mõeldud info saamiseks. suuline vastajaks minister või valitsus. Saa-dikud küsivad, vastuse järel diskus-siooni ei toimu, otsust vastu ei võeta. interpellatsioon teistsuguse protseduuriga ja teistsuguste tagajärgedega vas-tus arutatakse plenaaristungil üldkogu läbi, võib järgneda otsus umbusalduse avaldamise kohta või negatiivne hinnang ministrile.

Meil toimuvad tavalised arupärimised suulised.Et interpellatsiooni ei kuritarvitataks, siis on nõudeks, et selle võib esitada teatud arv saadikuid.

Interpellatsiooni võib ka tagasi kutsuda kas parlamendi enamuse otsusega või parlamendi juhataja otsusega. Kontrollifunktsioonid on kõikidel parlamendi komisjonidel, eriti riigikaitse- ja väliskomisjonil. Parlament võib moodustada ka spetsiaalseid kontrollorganeid, seda tehakse parlamendi ajutiste komisjonidena. Umbusalduseavaldamine on küllalt mõjuv vahend valitsuse vaoshoidmiseks.Kui parlamendis on suur enamus, siis umbusalduseküsimuse tõstatamine ei ole valitsusele ohtlik. Selle algatab alamkoda saadikute koda .Itaalias nii Senat, kui ka alamkoda.

Teatud juhtudel võib valitsus ise algatada umbusaldusküsimust, kui tahab, et parlament võtaks vastu mingi seaduse kui parlament ei võta seda seadust vastu, loeb valitsus seda endale umbusaldusavalduseks . 5.4 Parlamendi töökord. Eelnõude menetlemine Parlament teotab omav volitusi istungijärkudel. Neid korraldatakse aastas 2-4 Eestis 2 - korralised.Parlamendi istungijärgud kutsutakse kokku kas riigipea poolt või parlament ise määrab oma istungijärkude aja. Tihti on see sätestatud seaduses - Itaalia, USA Rootsi.

Erakorraliste istungijärkude aja määrab kas - koja juhataja riigipea valitsuse juht teatud arvu saadikute nõudmisel Itaalias 1 3, Kreekas 1 4 . On nõutav, et erakorralise istungijärgu kokkukutsuja näitab ka selle päevakorra. Väljaspool etteantud päevakorda küsimusi arutada ei tohi. Kõige tähtsamad küsimused lahendab parlament seaduse vormis.Seadusandlik protsess hõlmab - seaduse algatamist seaduseelnõu arutamist seaduseelnõu vastuvõtmist seaduse väljakuulutamist seaduse avaldamist.

Seaduse algatamise õigus kuulub nendele subjektidele, kes on seadusega selleks volitatud - parlamendi liikmed valitsus parlamendi komisjon parlamendi fraktsioon mõnedes riikides riigipea. Kõige aktiivsem seaduste algataja on valitsus.Paljudes riikides on nõutav, et kui saadikud tahavad algatada, siis peab olema teatud minimaalne arv saadikuid - Saksamaal 15. On riike, kus valitsus ei saa seaduseelnõu algatada - USA, S-Britannia.

Sellisel juhul teeb ta seda läbi mõne saadiku. Mõnedes maades on rahvaalgatus - Hispaanias peab olema 500 tuh. allkirja, 1930.a. Eesti Vabariigis 25 tuh. allkirja. Praegu meil ei ole. Seaduseelnõu arutamine toimub lugemistel, see on eriline vorm 1. lugemine tutvutakse seaduseelnõu teks-iga, ei asuta vaidlema sisu üle. 2. lugemine arutatakse sisuliselt, tehakse ettepanekuid sätete kohta selleks ettenähtud aja jooksul.Üldisemalt üksikule. 3. lugemine arutatakse kaupa, täpselt ja lõplikult. Eestis asutakse juba 2. lugemisel põhjalikult arutama, on kõige pikem.

Sageli ei ole 3. lugemine vajalik. 3. lugemise järel otsustatakse seaduseelnõu vastuvõtmine. Seaduse vastuvõtmine hääletamisega. Nõutav parlamendi mingi kvoorumi olemasolu - 1 2. Otsus võetakse vastu häälteenamusega, mis on erinev, sõltuvalt seaduse iseloomust kui on konstitutsiooniline seadus, siis on nõutav 2 3 häälteenamus.Mõnel pool on see kvoorum arvuliselt kindlaks määratud S-Britannia alamkojas - 40. Eestis on vaja PS 104 konstitutsioonilised seadused jaoks 51 häält.

Hääletamist teostatakse kas - sedelitega käetõstmisega arvutisüsteemi abil. Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena tekitab keerukaid probleeme 2-kojalises parlamendis kollosioon - üks koda võtab vastu, teine ei taha. Sellise kollisiooni lahendab kahe koja liikmetest moodustatud ühine komisjon, kes peab jõudma kooskõlastatud seaduseni. Kui kooskõlastuskomisjoni töö tulemusi ei anna, siis eelistatakse alamkoja seisukohta, aga see peab olema väljendatud suure häälteenamusega 2 3 . Seaduse väljakuulutamine Seadus läheb riigipeale väljakuulutamiseks.

On seotud riigipea vetoõigusega. Rootsis väljakuulutamise institutsiooni ei ole. Seaduse avaldamine Väljakuulutatud seadus läheb avaldamisele. Avaldamise kuupäevast sõltub seaduse jõustumine, see võib olla ajavahemikus 1-28 päeva tema avaldamisest arvates.Eestis 10 päeva, kui seaduses eneses ei ole teist tähtaega. 5.5 Parlamendi liige.

Volituste saamine. Suhted valijatega. Õigused ja soodustused. Immuniteet Parlamendi liikme volitused algavad peale valimistulemuste läbivaatamist. Seda teeb kas - parlamendi mandaatkomisjon kohus muu volitatud organ riigi keskvalimiskomisjon . Volituste algusega tekivad parlamendi liikmel erilised õigused ja privileegid - parlamendi liikme vastutamatus selle sisu eri riikides erinev.Ta ei kanna vastutust vahetult parlamendi tegevusega seotud tegude ja ütluste eest nii liikmeks olemise ajal kui ka peale seda puutumatus immuniteet keeld ilma parlamendi või tema juhtorgani loata võtta parlamendi liikmelt vabadus.

Erand kui liige tabatakse kuriteo toimepaneku kohalt, siis immuniteet ei kehti. Suhetes valijatega võib parlamendi liige olla kas mandaadiga seotud see on imperatiivne mandaat. Kui ei täida endale pandud lootusi, kutsutakse tagasi. Kui vahetab parteilist kuuluvust, kaotab mandaadi.Arengumaades kasutusel, Indias. vaba mandaadiga ei ole seotud valijatelt saadud mandaadiga.

Ta on kogu rahva esindaja ja vastutab oma südame-tunnistuse ees. Ei ole ennetähtaegselt tagasikutsutav. Saadikul on õigus - võtta küsimuste arutamisel sõna teha ettepanekuid teha arupärimisi võib teostada kõiki muid ülesandeid - olla komisjoni liige olla muude tööorganite liige võib nõuandva hääleõigusega osaleda ka teiste komisjonide töös, kui seal on arutlusel tema esitatud küsimus. Arutamisel on piiratud sõnavõttude pikkus.Ajaloost on teada, et esinetakse tunde. vt. Riigikogu kodukorra seadust . Saadikul on õigus saada oma töö eest tasu, mille suuruse määrab parlament valitsusele seda õigust antud ei ole . Saadik saab ka päevaraha, eelistingimused ühistranspordi kasutamisel, tasuta kirjavahetus- ja sidevahendite kasutamine.

Töötasu saab kõrgema kategooria riigiametnike tasemel. Osa tasust on ette nähtud saadikuülesannete täitmiseks ja ei kuulu maksustamisele.Talle on ette nähtud erivahendid esinduskuludeks ja aparaadi ülalpidamiseks. Mõnel pool on liikmetel ka eriline sooduspension.

Selle saamiseks on nõutav kas 2 või 1 parlamendi koosseisus olemine meil 1 . Saadiku volitused lõpevad - parlamendi volituste tähtaja lõppemisega parlamendi ennetähtaegse laialisaatmisega valitakse uus koosseis mandaadi kaotamisega parlamendi või kohtuotsuse põhjal on võimalik ka omal soovil mandaadist loobuda meil ei saa olla üheaegselt nii valitsuse kui ka parlamendi liige . Mandaadist loobunu võib ka mandaadi tagasi saada, kui ta sellelt töölt naaseb, mille tõttu ta mandaadist loobus.

Asendusliige lahkub ja koht on tagasi. Mõnedes riikides ei saa. VII loeng 15. oktoober RIIGIPEA 6.1 Riigipea koht riigiorganite süsteemis. Riigipea ametikoha täitmine ja asendamine. On riigi lahutamatu osa. On ametiisik, kelle on hierarhias kõrgeim asend. On riigi kõrgeim esindaja nii riigi sisepoliitilises elus kui ka väljaspool. Riigipea õiguslik seisund oleneb riigi valitsemise vormist ja poliitilisest režiimist.Seal riigis, kus riigipeal on avar pädevus ja laiad valitsemisfunktsioonid, teostab ta riigiasjade reaalset juhtimist, määrab riigi poliitilised suunad ja realiseerib need. Parlamentaarses vabariigis RP vahetult riigijuhtimisega ei tegele.

Kui riigis tekib kriisisituatsioon, siis tema mõju kasvab märgatavalt, seega mõjutab poliitilisi protsesse. Tänapäeva RP on kas valitav president, päritav monarh kollegiaalne riigipea kadus koos NSVL-iga. Erandid 1. Šveitsis on föderaalnõukogu kollegiaalne riigipea. 2. Harva on olemas ka valitavaid monarhe - Malaisia, Araabia Ühendemiraadid. 3. On olemas ka valimata presidente - võtab võimu ja kuulutab end ise presidendiks - Ladina-Ameerikas. 4. On olnud ka PS järgi eluaegseid presidente - J. Tito 5. On olnud ka pärilikke presidente - Haiiti Monarhia Monarh on suverään, kõrgeima riigivõimu esindaja.

Valitsus tegutseb tema volitusel, seadusi võetakse vastu ja kohtuotsuseid kuulutatakse välja tema nimel.Monarh tegutseb ministrite nõuandel, kuid poliitilist vastutust ei kanna - ministrid kannavad ka poliitilist vastutust monarhi otsuste eest. Kuninga perekond, õukond omavad suurt poliitilist mõju isegi siis, kui nad juriidiliselt suurt võimu ei omagi.

Ta on seotud riigi eliidiga - aadliga, äriringkondadega, õukonnaga, tal on perekonnasidemeid teiste õukondadega. Kuningakoja vara loob monarhile positsiooni ühiskonnas, ka on nad hästi informeeritud. Suurbritannia kuninganna kuulab iga päev peaministri ja välisesinduste infot.Monarh ei kanna parlamendi ees vastutust, seda teevad ministrid.

Idamaades on dualistlikud monarhiad monarh on täidesaatva võimu juht, tal on ka lai seadusandlik pädevus. Paneb valitsust paika, kehtestab seadusi - Maroko, Jordaania, Kuveit. Kohati esineb veel absoluutseid monarhiaid - Saudi-Araabias, siis on ta ka usuline juht. Tänapäeval on tegemist parlamentaarse monarhiaga, monarh on oma õiguslikult seisundilt sarnane parlamentaarse vabariigi presidendile.Peale II MS on monarhide õigusi tunduvalt kärbitud N Jaapani keiser loobus 1947 oma jumalikust päritolust.

Monarhil on tiitel, kuningavõimu tunnused kroon, troon, valitsuskepp , ta on vabastatud maksudest ja ülalpidamine on riigi kulul. Troon täidetakse troonipärimisega saab monarhiks vakantsi tekkimisel.Troonipärimine käib paljudes maades küllalt püsiva normistiku järgi - Suurbritannia 1701. Kehtib esmasünni põhimõte pärijaks saab vanim poeg või otsene järeltulija. Mõnedes maades on lubatud monarhiks saada ka naistel - Suurbritannia, Madalmaad, Hispaania.

Seal saab ta pärida otseste meespärijate puudumisel Kastiilia süsteem . Rootsis kehtestati 1974 esmasünni põhimõte, kuningal selleks ajaks veel poega polnud. Valitsev kuninganna on täieõiguslik monarh. Kuninga ema või naine kuningannaks ei saa, ka kuninganna mees ei saa kuningaks. Idamaades naised võimule ei pääse. Alaealise monarhi puhul määratakse regent või regendinõukogu.Teatud juhtudel on vajalik kuulumine mingisse kindlasse usku Suurbritannia monarh on ühtlasi anglikaani kiriku pea. Parlamentaarses monarhias monarhi vahetumine parlamendis midagi ei muuda, see töötab endises koosseisus edasi.

Vabariik Presidendi võim sõltub riigivormist presidentaalses vabariigis on tal avar võimupädevus, võib olla veel ka peaminister USA . Neis riikides mõjutab ta seadusloomet, on täide-saatva aparaadi juht, relvajõudude juht, haldusaparaadi kujundaja ning kui riik on 1-parteiline, on ka selle partei juht, siis on tal piiramatu võim. Tema aktidele lisaallkirju ei ole vaja. parlamentaarses vabariigis president aktiivset rolli ei etenda, tal on vaid esindusfunktsioon.

Valitsus teostab neid funk-tsioone, mis on presidendil presidentaalses. Presidendi aktid nõuavad peaministri või ja asjaomase ministri allkirja kontrasignatsioon . Kui president on opositsioonilisest parteist, tekib keeruline olukord president on nagu opositsioonis valitsuse ja parlamendi ees. Tänapäeval on väga levinud presidentaalse ja parlamentaarse segavorm - Prantsusmaa.

Tugeva võimuga president esineb seal, kus domineerivad riiklikud meeleolud, mis nõuavad tugevat juhti. N 1930 Eesti Vabariigis loosungid Peremees majja! jne, tekkiski meil tugev presidentaalne institutsioon. Tugev presidendivõim isikudiktatuuri allikas.Presidendid valitakse - otseselt kaudselt valivad kas valimiskogud või parlamendid Itaalias - valimiskogus saadikud alam- ja ülemkojast, piirkondade esindajad USA - elanikkond valib 538 valijameest majoritaarse süsteemi alusel ning valijamehed valivad presidendi ja asepresidendi.

Kui ükski kandidaat ei saa enamust, läheb valimine üle esindajate kojale alamkoda , see valib kolme enam hääli saanud kandidaadi vahel viimati valiti nii 1825.a Tänapäeval lahenevad need küsimused lihtsamalt. Kandidaadid presidendi kohale esitavad poliitilised parteid.Kandidaatidele on täiendavad nõudmised - täielik teovõime kõrge vanusetsensus Itaalias - 50.a Saksamaal - 40.a Eestis - 40.a USA-s lisaks - peab olema Ameerika kodanik sünniga peab olema valimiseelsel ajal elanud Ameerikas 14 aastat vanusepiir 35.a. B. Clintoni valimiskampaania maksis 55,2 milj President loobub oma parteilisest kuuluvusest.

USA-s on vastupidi president jääb oma partei lipuks ja teostab selle partei poliitikat. Presidendi volituste kestus eri maades erinev 4-7 aastat. Prantsusmaal 7, USA-s 4. Mõnedes maades kehtib presidendi ümbervalimise keeld või võib osaleda valimistel 2 x Prantsusmaa . Itaalias ei piirata.Presidendid ei kanna poliitilist vastutust parlamentaarses kannab poliitilist vastutust valitsus, presidentaalses ei kanna ka valitsus.

President kannab kohtulikku vastutust, mille alused on PS ja eriseadustes sätestatud. Anglo-saksi maades kasutatakse inpeachmenti institutsioon kui on PS rikkumine või raske kuritegu. Algatamise õigus alamkojal, edasi läheb kas erilisele kohtule või lahendatakse küsimus parlamendis.Presidendi volitused lõpevad - tähtaja möödumisega ennetähtaegse lahkumisega süüdimõistva kohtuotsuse alusel surma tõttu.

Presidendi ametikoha ennetähtaegsel vabanemisel - parlamentaarses vabariigis toimuvad reeglina uued valimised, seni täidab tema kohustusi asepresident, parlamendi ülemkoja juhataja Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa või valitsuse juht Soome . Eestis - Riigikogu esimees presidentaalses valimisi tavaliselt ei toimu ja tema asemele astub asepresident - USA. 6.2 Riigipea pädevus Riigipea institutsiooni ümber käib pidev võitlus. Niipea, kui poliitiline situatsioon riigis pingestub, toimub riigipea võimu piiramine üha rohkem tema funktsioone läheb üle valitsusele või peaministrile.

Teisalt toimub riigipea pädevuse laiendamine, ka üle PS antud võimupiiride. Presidendi peamine funktsioon on esindamine monarhi õigused on siin kitsad, tema peab kõik oma esindamised ja esinemised kooskõlastama valitsusega . President juhib pidulikke tseremooniaid, tal on ametlikud pöördumised rahva ja parlamendi poole. Presidentide igaaastased uusaastaläkitused rahvale.Välissuhetes esineb alati riigi nimel, selleks ei vaja ta erivolitusi.

Riigi valitsemise alal - parlamentaarses vabariigis peab president valitsuse nimetamisel arvestama parlamendi arvamust.Kui ükski partei ei saanud enamust, peab president hakkama pidama läbirääkimisi potentsiaalse peaministrikandidaadi üle presidentaalses vabariigis on valitsuse liikmed presidendi abilised, keda ta nimetab ja vabastab ametist. teeb seda Senati nõuandel ja nõusolekul, kuigi vormiliselt teeb enda nimel. 2 3 Senati liikmetest peavad olema nõus. Kus presidendil on täidesaatev võim presidentaalses , seal on tal otsustav osa kogu süsteemis juhib haldusaparaati, asendab kogu sõjaväelist- ja tsiviilametnike armeed. Uue presidendi ametisse astumisega vahetub kõrgem ametnikkond - USA-s vahetub ca 2000 ametnikku.

Seadusandlikud funktsioonid Riigipea võib seadusandlust mõjutada oma - dekreediõiguse kaudu vetoõiguse rakendamise kaudu parlamendi laialisaatmise kaudu.Paljudel riigipeadel, eriti presidentaalses vabariigis, on õigus anda normatiivseid akte. USA-s kehtis 80-ndatel aastatel ca 12 000 dekreeti. Presidendi aktid ei nõua kellegi kaasallkirja.

Riigipea veto võib olla absoluutne tunnistatakse kõikides monarhiates v.a. Jaapan ja Norra, aga praktiliselt seda ei rakendata. relatiivne e. suspensiivne tagasilükkav edasilükkav. Tagasilükkava veto ületamiseks on range protseduur.Parlamendi laialisaatmise õigus on enamikel presidentidel ja monarhidel juhuks, kui parlament osutub teovõimetuks.

Teovõimetus - parlamendi võimetus vastu võtta riigieelarvet umbusaldusavalduse puhul valitsusele, aga president leiab, et süüdi oli hoopis parlament kui rahvas lükkab tagasi parlamendi poolt antud seaduseelnõu. Välispoliitikas on presidendil ja monarhil täita suur roll rahvusvaheliste lepingute väljatöötamisel ja allakirjutamisel.USA presidendi pädevus selles osas on laiem, kui see on PS sätestatud nimetab diplomaadid ja konsulaaresindused , tegelikult on ta välispoliitika tegelikke suunajaid. 1. Riigipeal on erilised privileegid ja eesõigused nii riigi see kui suhetes välisriikidega. Riigipea on kõrgeim esindaja välissuhetes.

Iga tema esinemine on riigile siduv. Tal on õigus vahetult suhelda teiste riigipeadega. Väljasõitudel riigist on tal õigus erilisele vastuvõtule. 2. President nimetab ametisse välissuhete ametkonna juhi minister või riigisekretär ja diplomaatilised esindajad välisriikides.Annab oma allkirja saadiku ja suursaadiku volikirjale ja tagasikutsumiskirjale. Diplomaatilised välisesindajad akrediteeritakse riigipea presidendi või monarhi juurde. 3. Annab juhtnöörid läbirääkimiste pidamiseks, tähtsamatest võtab ka osa. 4. Kirjutab alla ratifitseerimislepingutele.

Valitsus esitab need parlamendile, parlament ratifitseerib ja riigipea kirjutab alla. 5. Paljudes riikides võib kuulutada välja sõja ja rahu eriti presidentaalses vabariigis.Ka ilma parlamendi otsuseta, aga siis peab lahingutegevus olema lõppenud 60 päeva jooksul. Riigipeale jääb ka õigusemõistmine. 1. Võimude lahususe teooria põhjal ta vahetult kohtumõistmisega ei tegele, kuid kujundab kohtud.

On 3 võimalust - kohtunikud nimetab rahvas - kohtunikud valib parlament - kohtunikud nimetab riigipea see on kõige parem variant . 2. President juhib niisugust kõrgemat konsultatiivasutust, mis lahendab kohtunike vastutuse küsimusi. 3. President annab armu- karistusest vabastamine, selle pehmendamine, ka võimalus vabaneda kohtulikust jälgimisest.Armuandmisel ei pea põhjendama. 4. Prantsusmaal on president kõrgema magistratuurinõukogu eesotsas, millest sõltub kohtunike määramine.

Paljudes riikides on riigipeadel erakorralisi volitusi - piiratakse kodanike õigusi ja vabadusi kitsendatakse põhiseaduslike esindusorganite pädevust laiendatakse haldusorganite pädevust viiakse sisse preventiivne arest. VALITSUS 7.1 Valitsuse koht kõrgemate riigiorganite süsteemis. Valitsus suhetes parlamendi ja riigipeaga.Valitsus ja valitsuse poolt juhitav haldusaparaat on kõige kesksem lüli. Valitsus on üldkompetentsiga riigiorgan, mis teostab riigis täidesaatvat ja korraldavat tegevust.

Valitsused kannavad erinevaid nimetusi Indias - Ministrite Nõukogu, Prantsusmaal - Ministrite Valitsus, Saksamaal - Föderaalvalitsus, Tsehhis - Valitsus, Soomes - Valitsus hallitus , Eestis - Vabariigi Valitsus.Valitsus - teostab riigiasjade kõrgemat poliitilist juhtimist esineb peamise riigiorganina, kes juhib riigi igapäevaelu töötab välja ja sõnastab riigi poliitika peamised eesmärgid määrab vahendid ja teed riigi poliitika eesmärkide saavutamiseks.

Parlamentaarse süsteemi juures on nõutav, et valitsusel oleks parlamendi usaldus ja valitsus vastutaks parlamendi ees. Valitsus peab kandma poliitilist vastutust. Kui parlamendi usaldus valitsuse vastu kaob, siis on 2 võimalust 1. valitsus peab lahkuma või 2. kuulutab president välja uued parlamendi valimised. Valitsused on eri maades väga erineva struktuuri ja koosseisuga.N Suurbritannia valitsuses on üle 100 liikme, nad ei käi terves koosseisus koos, tähtsamad küsimused otsustatakse kabineti istungil, kus 20 ministrit.

Parteiliselt koosseisult on valitsused 1-parteilised valitsused ühel parteil on valitsuses absoluutne enamus üle 50 koalitsioonivalitsused kui ükski partei ei saavuta absoluutset enamust, siis parteid ühinevad ja moodustavad koalitsioonivalitsuse. Vähemusvalitsus valitsus ei toetu parlamendi enamusele, kuid tal on siiski parlamendi usaldus.Selline valitsus ei saa vastu võtta põhimõttelisi otsuseid, sest parlament ei toeta.

Sellist valitsust nim. sageli ka ametnike valitsuseks. Ajutine valitsus mõningatel juhtudel kujundatakse ajutine valitsus reziimi muutumise tingimustes, selle valitsuse valitsemisaeg on piiratud kas uue PS kehtestamise või seadusliku parlamendi kokkukutsumisega. 7.2 Valitsuse kujundamise kord, koosseis ja töökord Valitsuse kujundamise käik sõltub tema koosseisust ja pädevusest.On 2 kõige enam levinud mudelit valitsuse kujundamine parlamentlikul teel toimub parlamentaarses vabariigis. parlamendiväline valitsuse kujundamine toimub presidentaalses vabariigis, monokraatlike reziimide puhul ja dualistlikus monarhias.

Mõlemal mudelil on mitmeid eriliike. Vormiliselt nimetab peaministri ametisse riigipea. Peaminister koostab valitsuse ja esitab selle koos valitsuse programmiga parlamendile kinnitamiseks. Kinnitamine toimub tavaliselt parlamendi alamkojas, Itaalias mõlemas kojas.On riike, kus valitsuse juhi valib parlament Saksamaa, Rootsi.

Oluline on poliitiliste jõudude paigutus parlamendis. Opositsioon moodustab nn. varikabineti, see läheb käiku järgmistel valimistel kui opositsioon võidab. Senikaua harjutavad kätt ja mängivad riigivalitsemist kaasa Saksamaa, Suurbritannia, Kanada, Austria. Valitsuse koosseisu kuuluvad - peaminister ministeeriumide departemangude juhid riigiministrid portfellideta ministrid riigisekretär parlamendisekretär.Sageli on ministeeriumi juhi kõrval riigisekretär, meil on kantsler.

Parlamendisekretär on valitsuse liige, kes peab sidet parlamendiga istub parlamendi istungitel ja kaitseb valitsuse seisukohti. Seadus tavaliselt ei reguleeri valitsuse suurust ja koosseisu. Tendents valitsused suurenevad ja suureneb ka ministeeriumide arv. USA-s on ministrite arv seadusega reglementeeritud, see on suurenenud 3-lt ministrilt 12-le. Kõikjal tehakse katseid valitsusaparaati vähendada. Seadusandlus formuleerib nõuded, mis esitatakse valitsuse liikmetele.Erinevused on valitsuse liikme ametikoha ühitamisel parlamendiliikme kohaga.

Mõnedes maades Prantsusmaa, USA, Norra , ei tohi minister olla parlamendi saadik, sest võimud peavad olema lahus. Inglismaal on vastupidi peaminister ja juhtivad ministrid peavad olema parlamendi liikmed, sest rahvas on neid usaldanud ja nad on saanud rahvalt mandaadi. 2-parteilise süsteemi korral on parte liider peaminister ja valitsuse liikmed tema partei prominendid.Vanuselised piirangud valitsuse liikmetele on erandlikud.

Praegu Gabonis 28-55 aastat. Valitsuse volituste tähtaeg presidentaalses vabariigis seotud presidendi volituste tähtajaga. Presidendi lahkumisega lahkub ka valitsus. parlamentaarses vabariigis seotud parlamendi usalduse olemasoluga. Presidendi lahkumine ei mõjuta valitsust küll võib peaministri lahkumine kaasa tuua valitsuse lahkumise. Valitsuse töökorraldus sõltub riigivormist, traditsioonidest ja tavadest.Presidentaalses vabariigis puudub valitsuse istungite range perioodilisus.

Peamiseks töövormiks on otsustamine presidendi juures, mitte valitsuse istung. USA-s on tavaline, et otsus võetakse vastu presidendi juures nõupidamisel, kus osaleb 1-2 ministri ja Valge Maja ametnikud. Otsuse võtab president vastu ainuisikuliselt. Parlamentaarses vabariigis ja konstitutsioonilises monarhias on kollegiaalsus kõrgem, eriti koalitsioonivalitsuste puhul. Parlamentaarses vabariigis toimub reeglina igal nädalal kindlaksmääratud päeval valitsuse istung.Päevakorra määrab peaminister.

Toimub küsimuste eelnev ettevalmistamine, selle eest vastutab asjaomane minister, kes kannab ette kõik asjaolud. Kui küsimus puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala, siis toimub eelnev kooskõlastamine. Istungitel antakse informatsioon riigielu kohta üldiselt ja ka konkreetselt. Valitsuse istung protokollitakse. Valitsus väljendab oma seisukohad normatiivsetes aktides.Need on eri riikides erinevad. nende juriidiline jõud ja vorm sõltuvad sellest, kas nendele kirjutab alla peaminister, riigipea või valitsus kui kollegiaalne organ. Olulisemad küsimused lahendatakse normatiivsete aktidega, mis on valitsuse reglementaarsed aktid meil määrused . 7.3 Valitsuse pädevus, selle piiritlemine.

Valitsuse õigustloov tegevus. Valitsuse ja selle liikmete vastutus. Valitsuse pädevus määratakse kindlaks valitsuse seadusega.Kõige üldisem käsitlus antakse PS-es. Valitsuse kõige tähtsamaks funktsiooniks on täidesaatva võimu teostamine haldus . Valitsus on üldkompetentsiga organ.

Riigivalitsemise valdkonnas 1. Valitsuse tegevus hõlmab kõiki ühiskonnaelu külgi. Mõningad piirangud selles osas on ainult föderatsioonide puhul, kus keskvalitsuse pädevust piiravad föderatsiooni subjektide õigused. 2. Valitsus koordineerib ja kooskõlastab kõigi keskametkondade tegevust, siis on suur osa valitsuse juhil - peaministril. Oma tegevuse eest kannab valitsus vastutust solidaarselt. 3. Valitsuse alluvuses on kogu riigi haldusaparaat.Valitsus juhib ja tagab selle aparaadi häireteta töö ja selle töö vastavuse õigusele. 4. Valitsus nimetab ametnikud kõrgematele tsiviil- ja sõjaväelistele ametikohtadele presidentaalses teeb seda president . Kui parlamentaarses vabariigis teeb seda president, siis ainult valitsuse ettepanekul.

Tööle riigiametisse saab konkursi alusel. Üldine nõue on, et riigiteenistujad peavad lojaalselt täitma valitsuse ettekirjutusi ja andma professionaalselt nõu valitusele.Valitsusel on õigus teostada kontrolli ja vajadusel uurimist kõrgemate riigiametnike tegevuse üle. Nendes riikides, kus on olemas nn. haldusjustiits, on selle süsteemi kõrgeim organ valitsusele omapäraseks nõuandjaks N Itaalias Riiginõukogu.

VIII loeng 20. oktoober Valitsuse õigustloov tegevus Valitsusel on küllalt avarad võimalused mõjutada seadusandlikku protsessi. Valitsus peab tunnetama oma riigi vajadusi õigusloome alal kõige paremini.Enamikes riikides on valitsusel seaduseelnõude algatamise õigus, seda ei USA-s seda asendab presidendi dekreediõigus, eelnõusid võivad esitada parlamendi liikmed ja Suurbritannias.

Riigieelarve eelnõude esitamise ainuõigus on valitsusel. Valitsusel on laialdased volitused välispoliitikas, kuid selle õiguslik reglementatsioon on küllalt napp. Valitsus vastutab riigi välissuhtlemise eest ja ka riigi sõlmitavate välislepingute eest, valitsus kavandab need, osaleb ratifitseerimisprotsessis. Valitsusel on paljudes riikides ainuõigus esitada leping ratifitseerimiseks.Valitsusel on määrav osa riigi diplomaatilise korpuse kujundamisel.

Saadiku nimetab riigipea, ettepaneku teeb valitsus. Valitsus otsustab ka sõja ja rahu küsimused. Valitsusel on erakorralised volitused - õigus kehtestada erakorralist seisukorda või teha vastav ettepanek parlamendile. Mõned omapärased volitused on Jaapani valitsusel - õigus amnestia kehtestamisele, samuti õigus välja kuulutada seadusi.Seda teeb peaminister mõne ministri kaasallkirjaga. 7.4 Kohalik administratsioon Suuremates riikides on tavaliselt valitsusel kohtadel oma esindajad, kas koos kohaliku omavalitsuse organitega või ilma nendeta. Kohalik administratsioon allub reeglina valitsusele, selle tegevust reguleerivad riigiteenistust reguleerivad seadused , s. o. valitsuse võim kohtadel. valitsuse kohalikud organid võivad olla - üldpädevusega organid eripädevusega funktsionaalsed riigiasutused.

Otsest vahetut õigust KOV üle neil ei ole. Sellised organid reeglina ei ole valitavad, nad määratakse valitsuse poolt.EESTI PÕHISEADUSE AJALOOLISE ARENGU ÜLEVAADE 9.1 Eesti alade riigiõiguslik seisund kuni 1917-ni ja selle areng 1917-1920. Iseseisva riigi konstitutsioonilise korra kujunemine nn. eelkonstitut-sioonilistes aktides.

Kuni 1917. aastani ei olnud Eestil iseseisvust. A T. Kliimann nim. seda kogukondlikuks iseseisvuseks. Eesti iseseisvus on ajaloo jooksul saanud võimalikuks siis, kui riigid, kelle all ta on olnud, on muutunud nõrgaks.Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal 1917 asusid eestlased taotlema Eestis autonoomse haldusüksuse loomist.

Märtsis 1917 esitasid Eesti ühiskondlikud organisatsioonid Venemaa Ajutisele Valitsusele memorandumi, milles oli ettepanek muuta Eesti haldus-territoriaalseid piire nii, et need vastaksid rahvastiku etnilisele koosseisule.Seni oli eestlastest asutatud ala jaotatud 2 kubermangu vahel Põhja-Eestis oli Eestimaa kubermang ja Lõuna-Eestis asuvad Viljandi, Võru Tartu, Pärnu ja Saaremaa kuulusid Liivimaa kubermangu koosseisu, keskuseks oli Riia. Selle idee toetamiseks toimus aprillis 1917 Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon 15 tuh. inimest , seal osalesid ka eestlastest sõjaväelased ning see jättis ajutisele valitsusele soliidse mulje.

Sellele järgnes Ajutise Valitsuse dekreet 30. märtsil 1917 määrus Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta , mille kohaselt Eestis tehti iseseisev haldusühik ühtne rahvuskubermang , kuhu kuulusid Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad. Selle eesotsas on kubermangukomissar, kelle juurde nõuandva organina tuli moodustada Ajutine Maanõukogu.

Eestile anti - õigus luua oma asutusi ja ameteid, juhtide nende tegevust - määrata makse ja majanduslikke kohustisi. Sellega oli saavutatud väga laialdane autonoomia. Soome ja Poola olid ka keisririigi koosseisus laialdase autonoomiaga.Kõrgemaks võimuorganiks valiti juulis 42-liikmelisena Maanõukogu 23. mail 1917 Otto Strandmani juhatusel sinna linnade esindajaid ei valitud . Sisuliselt oli see väike parlament.

Maanõukogu moodustas oma täidesaatva organina Maavalitsuse. Kubermangukomissariks Jaan Poska. Maanõukogu oli kohe vene võimude jaoks ebamugav juba oma esimesel istungil arutati, kuidas iseseisvust suurendada. 26. oktoobril toimus Petrogradis revolutsioon.Võimu said bolševikud. 27. oktoobril võttis V. Kingisepp J. Poskalt võimu üle. Venemaa situatsiooni muutudes negatiivses suunas võttis Maanõukogu 28. novembril 15. novembril oma istungil vastu otsuse kõrgema riigivõimu kohta.

Selle otsusega kuulutas Maanõukogu end kõrgeima võimu kandjaks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Praktiliselt Maanõukogu oma kõrgemat võimu teostada ei saanud, sest mõne päeva pärast saatsid bolševikud Maanõukogu laiali 12. nov . 19. novembril kõrvaldati kubermangu maavalitsus. Jaanuaris 21 22. jaanuaril 1918 toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.See oli huvitav situatsioon valimised viidi läbi bolševike valimisseaduse järgi ja nemad said vaid 35 hääli, aga sellega oli Asutav Kogu 120-liikmelisena olemas.

See Asutav Kogu töötas välja põhiseaduse ja muud iseseisva riigi käivitamiseks vajalikud seadused.Kuna enamlased said nii vähe hääli, kuulutasid nad valimistulemused kehtetuks, aga tegelikult oli kõik seaduslik. 1. veebruaril 1918 toimus üleminek uuele kalendrile 1. veebruar loetakse 14. veebruariks Veebruaris taganesid enamlased sakslaste ees. 19. veebruaril 1918 andis Maapäeva Vanematekogu võimu üle Eestimaa Päästekomiteele, kuhu valiti Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kiideti heaks iseseisvusmanifesti tekst ja otsustati kuulutada Eesti Vabariik käimasolevas Vene-Saksa sõjas erapooletuks. 20 27. veebruaril võtsid eesti ametiasutused rahvusväeosadel kaasabil enamlastelt võimu üle juba enne saksa armee saabumist Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Tartus, Paides, Tallinnas ja Rakveres. 24. veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja iseseisvus Manifest Kõigile Eestimaa Rahvastele ja Päästekomitee hakkas avalikult tegutsema.

Selle iseseisvuse realiseerimine sai hakata toimuma tegelikkuses alles peale Saksamaa kapituleerumist 1918, Punaarmee väljatõrjumist 1919 ja Tartu rahu väljakuulutamist 2. veebruaril 1920 On arutletud, millal algas meie iseseisvus juristid väitsid, et 28. novembril 1917 15.nov - kui Maanõukogu võttis vastu otsuse kõrgeima riigivõimu kohta ajaloolased, et 24.vebruaril 1918 - kui kuulutati välja iseseisvus.

Võitsid ajaloolased. 25. veebruaril loodi Ajutine Valitsus, peaministriks K. Päts. Keskpäeval saabusid Tallinna saksa väeosad ja sadamast lahkusid viimased vene väed. Algas saksa okupatsioon koolides ja ametiasutustes saksa keel, rahvusväeosad saadeti laiali, keelustati poliitilised erakonnad, arreteeriti rahvuslaste tuumik. 11. novembril 1918 kirjutati alla vaherahule I Maailmasõda oli lõppenud.

Tallinnas tuli samal päeval kokku Ajutine Valitsus ja algas Eesti Kaitseliidu loomine. 15. novembril moodustasid eesti enamlased Petrogradis Ajutise revolutsioonikomitee, mille eesmärgiks oli juhtida võitlust nõukogude võimu taaskehtestamise eest Eestis. 20. novembril tuli Tallinnas taas kokku Maanõukogu. 21. novembril kuulutas see Ajutine Revolutsioonikomtee Ajutise Valitsuse võimu kehtetuks. 28. novembril 1918 algas Vabadussõda Tartu rahuleping Eesti ja Vene vahel 2. veebruaril 1920 . 9.2 Eesti Vabariigi 1920 põhiseadus 8. veebruaril 1919 otsustas Maapäeva Vanematekogu kokku kutsuda Eesti Asutava Kogu ja 5 7. aprillil 1919 toimusidki valimised Eesti Asutavasse Kogusse. 120-st kohast said sotsid ESDTP 41, Tööerakond 30, Rahvuserakond 25, Maaliit 8, esseerid 7, Kristlik Rahvaerakond 5, Saksa Erakond 3, Vene Kodanikkude kogu 1kohta.

Asutav Kogu kinnitas ametisse esimese Vabariigi Valitsuse eesotsas tööerakondlase Otto Starndmanniga.

Asutav Kogu võttis 4. juunil 1919 vastu otsuse EV valitsemise korra kohta, mis pidi reguleerima kogu riiklikku elu kuni põhiseaduse vastuvõtmiseni.Asutav Kogu hakkas välja töötama põhiseadust, tegutsedes ka seadusandliku organina.

Euroopas olid levinud demokraatia ja vabaduse ideed. Ka meie PS tuli küllalt demokraatlik. 15. juunil 1920 võttis asutav Kogu vastu EV põhiseaduse.PS jõustus 21. detsembril 1920. Selle PS kohaselt on Eesti parlamentaarse riigikorraga iseseisev demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulub rahvale, seadusandlikuks organiks on 100-kohaline proportsionaalselt valitav Riigikogu ning valitsusvõimu teostab Vabariigi Valitsus eesotsas riigivanemaga.

Seda PS on hinnatud, kui väga demokraatlikku PS-st ei olnud ainuisikulist riigipead - äärmiselt parlamentaarne vabariik Presidendi funktsioonid olid jaotatud Riigikogu esimehe ja Valitsuse juhi riigivanema vahel. 9.3 Põhiseaduse kriis ja 1933 põhiseadus Aga varsti hakkas see tekitama probleeme just riigivisiitidel nii Eestis kui välismaal. Hakkas tekkima Riigikogu võim Valitsuse üle, valitsused vahetusid tihti.See kõik hakkas parteisid tüütama, nad tahtsid alalhoidlikku korda. suunas, et luua riigipea institutsioon. 1. dets. 1924 riigipöördekatse näitas väga selgelt, et riigil peaks olema riigipea institutsioon.

Aga need olid arad katsed, keegi ei tahtnud kaotada. 1920 lõpu majanduskriis teravdas poliitilisi sisepingeid.Tuli areenile uus poliitiline jõud Vabadussõdalaste Liitude vapsid näol. Algus oli see laialipillutatud liikumine, kuid koondus peagi ha hakkas 30-ndate algul etendama poliitilises elus tähtsat osa. Selle liikumise sotsiaalne koosseis oli kirju ühendas Vabadussõja veterane.

Need Liidud lubasid endaga ühineda ka teistel ja nii tekkis juurde palju pahempoolset elementi - lumpenit. Nad korraldasid väga lärmakaid rongkäike, oli oma ajaleht Võitlus , kasutasid fašistlikku terminoloogiat. Eesti demokraatlikud jõud hakkasid sellesse liikumisse suhtuma ettevaatlikult. See jõud tahtis kõrvalt tulla uue jõuna võimule, sest oli olnud ju palju valitsuskriise, vanad poliitilised parteid asusid seda takistama.Nad püüdsid panna rahvahääletusele oma PS muutmise eelnõu.

See oleks ainult väheke olukorda muutnud, et oleks mitmeparteiline süsteem. Riigikogu poolt esitatud PS muutmise eelnõu kukkus 1932 augustis rahvahääletusel läbi sotsialistide ja vapside vastuolu tõttu. Riigikogu muutis 1932 valimisseadust ja diskrediteeris sellega ennast PS vastuvõtmiseks oleks olnud vajalik 30 valijaskonna osavõtt referendumist.Selle tulemusena kukkus 1933 juunis toimunud rahvahääletusel Riigikogu poolt esitatud PS eelnõu läbi. Suvel tõusis sisepoliitiline pinge haripunkti, Valitsus kehtestas kaitseseisukorra.

Nüüd tuli panna vapside eelnõu rahvahääletusele. See võeti 14 15. oktoobril 1933 vastu 417 tuh. poolt- ja 157 tuh. vastuhäälega. See oli hinnang Eesti parteisüsteemidele ja parlamendile.Riigivõim oli liiga demokraatliku süsteemiga ja ei suutnud juhtida igapäevaelu. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus PS riigipeaks rahva poolt 5. aastaks valitav riigivanem, kes võib riigikogu laiali saata, panna seadustele veto ja anda ise seadusi dekreetidena. Parlament oli vähenenud 50-liikmeliseks.

Täidesaatev võim valitsusel eesotsas peaministriga. Valitsus oli riigivanema juures ja selle nimetas vabastas riigivanem. Presidentaalne vabariik.Vormiliselt oli see 1920 PS muudatus, sisuliselt II PS. Algas üleminekuajajärk, mille sisse pidid mahtuma riigivanema ja Riigikogu valimised. 24. veebruaril 1934 seati riigivanema kandidaatidena üles K. Päts, J. Laidoner, A. Rei, A. Larka. Kandidaatide ülesseadmine näitas, et vapsid saavad suure võidu. 12. märtsil 1934 teostasid K. Päts riigivanema ülesannetes ja J. Laidoner sõjaväele tuginedes riigipöörde, kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord.

Sellest teavitati riiki telegraafi teel. J. Laidoner nimetati kaitsevägede ülemjuhatajaks.Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, keelati poliitilised koosolekud, rongkäigud arreteeriti üle 400 vabadussõjalase juhi. 15. märtsil kiitis Riigikogu valitsuse tegevuse heaks. 20. märtsil andis K. Päts välja dekreedi, millega lükkas riigivanema ja Riigikogu valimised kaitseseisukorra tõttu edasi.

Kõik valimistega seotu toimingud tühistati uutel valimistel tuleb esitada uued kandidaadid . Mitte kogu Riigikogu ei kiitnud heaks seda, mis järgnes kontroll ajakirjanduse üle, jm. 7. sept. 1934 pikendas K. Päts kaitseseisukorda 1 aasta võrra. Septembris 1934 pidi Riigikogu kokku tulema korraliseks istungijärguks, 1 päev enne seda 28. sept kutsus K. Päts kokku erakorralise istungijärgu, et arutada riigi majanduslikku ja poliitilist olukorda.

Kui selgus, et Riigikogu on valitsuse suhtes kriitiline, lõpetas K. Einbund Eenpalu siseministrina Riigikogu istungijärgu. Järgmisel päeval teatas Valitsus, et riigikogu sellises koosseisus enam kokku ei kutsuta parlamendi tegevus lõpetati.Algas vaikiv olek Riigikogul sõnaõigust ei olnud, ajakirjandus kontrolli all sundmäärus perioodiliste trükiste eeltsensuuri sisseseadmise kohta . 11. sept. 1935 pikendas K. Päts kaitseseisukorda veel 1 aasta võrra. 9.4 1937 põhiseadus 20. septembril 1935 esitasid vabadussõjalased uue PS eelnõu, millega taheti piirata riigivanema volitusi. Valitsus seda eelnõu rahvahääletusele ei lubanud. 7. detsembri 1935 arreteeris kaitsepolitsei Tallinnas vabadussõjalaste juhid. vapsid plaanisid relvastatud mässu . Olukord oli keeruline, tuli leida lahendus.

K. Päts oma vana-aasta raadiokõnes 1935 tegi ettepaneku uue PS väljatöötamiseks ja selleks valida uus Rahvuskogu. 23 25. veebruaril 1936 toimus rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvas kiitis heaks - 3 4 oli poolt.

Rahvuskogu ülesanne oli parandada olemasolevat PS või töötada välja uus PS. 30. okt. 1936 esitasid 4 endist riigivanemat J. Tõnisson, J. Teemant, A. Piip ja J. Kukk K. Pätsile märgukirja, et Eesti riigi juhtimises on tugevad autoritaarsed tendentsid ja nõudsid tagasipöördumist demokraatia juurde. 12 14.dets. 1936 toimusid valimised Rahvuskogu I kotta 80 liiget , valimisi boikoteeriti. Rahvuskogu II koda 40 liiget moodustati ei valitud 15. jaan. 1937, selle koosseisus kutsekodade, kohalike omavalitsuste, kohtute, ülikoolide esindajatest, 10 määras K. Päts. Selline Rahvuskogu tuli kokku 18. veebruaril 1937, I koja esimeheks valiti Jüri Uluots, II koja esimeheks Mihkel Pung. Otsustati mitte parandada PS, vaid töötada välja uus, aluseks võeti riigivanema poolt esitatud projekt. 20. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu uue PS, 3. sept. avaldati see Riigi Teatajas , jõustus 1. jaanuaril 1938. See oli vastandiks 1920 PS-sele. Rahvalt oli võetud uute seaduste algatamise õigus, piiratud varasemaid kodanikuõigusi, tõstetud valijate vanusetsensust 20-lt eluaastalt 22-le. Riigipeaks 5. aastaks valitav president, tema kinnitab vabastab valitsuse, võib saata parlamendi laiali, omab veto- ja dekreediõigust.

Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline Riigikogu.

Alamkoda - 80-liikmeline Riigivolikogu - valitakse rahva poolt isikuvalimiste süsteemis.Ülemkoja - Riiginõukogu- 40-st liikmest osa määratakse presidendi poolt, osa valitakse esinduskogude poolt, osa kuulub parlamenti oma ametikohast tulenevalt.

Täidesaatev võim on pandud valitsusele peaministriga eesotsas. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja Omavalitsuste esindajate kogu ühiskoosolekul valiti Konstantin Päts 24. aprillil 1938 219 poolt- ja 19 vastuhäälega Eesti vabariigi presidendiks. Vabariigi Valitsus selle PS järgi oli presidendi juures.Teatavatel juhtudel võis president ise valitsuse istungeid juhtida, ministreid nimetas Valitsus ja president.

President võis aktiivselt sekkuda valitsuse tegevusse. Loodi õiguskantsleri institutsioon, oli presidendi juures, kes nimetas vabastas erinevalt õiguskantsleri ülesannetest praegu teostada järelvalvet õigustloovate aktide üle, teostas ta tookord järelvalvet riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse üle . Seda Ps demokraatlikuks nimetada ei saa presidendi võim väga avar. See Ps sai funktsioneerida väga vähe aega - 25. augustil 1940 võeti vastu eesti NSV konstitutsioon. 23. augustil 1939 kirjutati Moskvas alla Vene-Saksa nn. Molotov-Ribbentropi paktile mittekallaletungileping, millega jaotati omavahel Ida-Euroopa . 28. septembril kirjutati Moskvas alla Eesti-Vene vastastikuse abistamise paktile vastastikune abi mõne kolmanda riigi kallaletungimise puhul, NSVL müüb Eestile relvi, Eesti annab baasid Saaremaal, Hiiumaa ja Paldiskis, kuhu tuleb 25 tuh. meest . 16. juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi, milles nõuti uue valitsuse moodustamist ja tuua sisse täiendavad väed. Eesti Valitsus pidas sõjalist vastupanu mõttetuks ja valitsus võttis ultimaatumi vastu. 21. juunil 1940 hõivati Punaarmee toetuse Toompea loss ja tehti raadio kaudu teada valitsuse uus koosseis peaministriks luuletaja Johannes Vares-Barbarus, ministriteks haritlased ja töölisliikumise tegelased. 14 15. juulil 1940 toimusid riigivolikogu valimised, kandidaadid ainult Eesti Töötava Rahva Liidust. 21 23.juulil 1940 toimus Riigivolikogu II koosseisu I istungijärk, millel otsustati - kuulutada välja ENSV paluda ta võtta vastu NSVL kuulutada kogu maa ja maavarad rahva omandiks natsionaliseerida pangad ja suurtööstusettevõtted asuda välja töötama uut PS vabastada K. Päts presidendi ametist ja nimetada presidendi kohusetäitjaks. J. Vares. 6. augustil 1940 võti ENSV vastu NSVL anneksioon oli teostunud. 1938 PS kaotas oma toime, kuigi juriidiliselt ta jäi jõusse ei tunnistatud kehtetuks Kliimanni järgi oli see PS niisugune akt, mis kehtib, aga toimida ei saa , oli juriidiliselt toimivusetu.

EESTI VABARIIGI VALITSUSED aastatel 1918-1940 25.20.1918 Eesti Ajutine Valitsus, peaminister Konstantin Päts, 1. 09.05.1919 peaminister Otto Strandman 2. 18.11.1919 peaminister Jaan Tõnisson 3. 30.06.1920 riigivanem Jaan Tõnisson, ministriteks rahvaerakondlased 4. 25.01.1921 riigivanem Konstantin Päts, koalitsioonivalitsus 5. 21.11.1922 riigivanem Johann Kukk, spiiker K. Päts, koalitsioonivalitsus 6. 02.08.1923 riigivanem Konstantin Päts, koalitsioonivalitsus 7. 26.03.1924 riigivanem dr. Friedrich Akel, vähemusvalitsus 28 parlamendist 8. 16.12.1924 riigivanem Jüri Jaakson, seinast seina valitsus 9. 15.12.1925 riigivanem Jaan Teemant, koalitsioonivalitsus 10. 23.07.1926 riigivanem Jaan Teemant 11. 04.03.1927 riigivanem Jaan Teemant, koalitsioonivalitsus 12. 09.12.1927 riigivanem Jaan Tõnisson, koalitsioonivalitsus 13. 04.12.1928 riigivanem August Rei, koalitsioonivalitsus 14. 09.07.1929 riigivanem Otto Strandman 15. 12.02.1931 riigivanem Konstantin Päts, koalitsioonivalitsus 16. 19.02.1932 riigivanem Jaan Teemant, ministriteks põllumehed ja keskerakondlased 17. 19.07.1932 riigivanem Karl Einbund Kaarel Eenpalu 18. 01.11.1932 riigivanem Konstantin Päts, valis ise kabineti liikmed 19. 18.05.1933 riigivanem Jaan Tõnisson, ministriteks keskerakondlased ja asunikud 20. 21.10.1933 riigivanem Konstantin Päts, üleminekuajajärgu erapooletu kabinet 21. 09.05.1938 peaminister Kaarel Eenpalu 22. 12.10.1939 peaminister Jüri Uluots, lahkumispalve 16.06.1940 1. 21.06.1940 peaminister Johannes Vares-Barbarus, Rahvavalitsus RIIGIKOGU aastatel 1918-1940, PS vastuvõtmine Asutava Kogu valimised 21 22.01.1918, 120 kohta, enamlased ei saa enamust 35 , katkestasid valimised Asutava Kogu valimised 05 07.04.1919, 120 kohast - ESDTP 41, Tööerakond 30, Rahvaerakond 25, Maaliit 8, esseerid 7, Kristlik Rahvaerakond 5, Saksa Erakond 3 ja Vene Kodanikkude Kogu 1 kohta.

I istung 23.04.1919, parlamendi esimees August Rei. Viimane istung 20.12.1920 27 29.11.1920 Riigikogu I koosseisu valimised Tööerakond 22, Põllumeeste Kogud 21 ja ESDTP 18 kohaga 100 kohta . Parlamendi I istung 04.01.1920, parlamendi esimees Johan Kukk tööerakondlane . 21.12.1920 hakkas kehtima PS. 05 07.05.1923 Riigikogu II koosseisu valimised Põllumeeste Kogus 23, sotsialistid 15, tööerakondlased 12, enamlased 10 häält Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Rahvuslik Vabameelsete Partei moodustasid parlamendis Demokraatliku Liidu. Parlamendi I istung 04.01.1921, parlamendi esimees Ants Piip tööerakondlane . 15 17.05.1926 Riigikogu III koosseisu valimised sotsialistid 24, Põllumeeste Kogud 23, Asunike Koondis 14 kohta.

Parlamendi I istung 22.06.1926, parlamendi esimees Karl Einbund kogupõllumees . 11 13.05.1930 Riigikogu IV koosseisu valimised ESTP 25 kohta, Põllumeeste Kogu 24 kohta.

Parlamendi I istung 02.07.1930, parlamendi esimees Karl Einbund. 24.01. 1934 hakkas kehtima II PS. 21 23.05.1932 Riigikogu V koosseisu valimised rahvas valimistel passiivne põllumehed 42, keskerakondlased 23, sotsialistid 22 kohta.

Parlamendi I istung 20.06.1932, esimees Karl Einbund. 28.09.1934 valiti parlamendi esimeheks Rudolf Pennu asunik . 01.01.1938 jõustus III PS. 24 25.02.1938 Riigivolikogu valimised Rahvarinne 65 kohta.

Riigikogu I istung 21.04.1938, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Riiginõukogu esimees Mihkel Pung. 24. 04. 1938 valiti presidendiks Konstantin Päts 219 poolt- ja 19 vastuhäälega.

Vares-Barbaruse Valitsus saatis Riigikogu laiali 05.06.1940. 25.08.1940 võtab Riigivolikogu vastu Eesti NSV konstitutsiooni. punktides 9.1-9.4 on nurksulgused kasutatud kuupäevade täpsustamiseks Sulev Vahtre koostatud EESTI AJALUGU. KRONOLOOGIA. Tln. Olion 1994 NB! 10 14. juuni 1988 öölaulupeod Tallinnas 16. nov. 1988 ENSV ÜN võtab vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest NSV Liidu lagunemise algus. 18. jaan. 1989 keeleseadus 30. märts 1990 ENSV ÜN otsus Eesti riiklikust staatusest üleminekuperiood EV 8. mai 1990 taaskehtestatakse nimetus Eesti Vabariik 20. aug. 1991 EV Ülemnõukogu koos Eesti Komitee juhtidega võtab vastu otsuse Eesti iseseisvusest 20. juuni 1992 käibele tuleb Eesti kroon 5. okt. 1992 Riigikogu alustab tegevust esimeheks Ü. Nugis, asetäitjad T. Kelam ja E. Savisaar 5. okt. 1992 L. Meri on valitud EV presidendiks.

EESTI VABARIIGI 1992 PÕHISEADUS 10.1 Põhiseaduse Assamblee.

Põhiseaduse ettevalmistamine, vastuvõtmine ja rakendamine.

Põhiseaduse üldiseloomustus.

Põhiseaduse muutmine.

Eesti tee uue PS poole algas 20. augustil 1991, mil EV Ülemnõukogu koos Eesti Kodanike Komitee juhtidega võttis vastu otsuse Eesti iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest pariteetsetel alustel PS väljatöötamiseks.

Eesti Komitee oli eesti õigusjärgseid kodanikke esindav ja tegutses aktiivselt 1988-91. Juriidiliselt oli EV Ülemnõukogu kõrgeimaks riigiorganiks, aga eesti Komiteel oli rahva hulgas suur mõju. Komitee arvas, et peab takistama Ülemnõukogu kiiresti vastu võtmast PS, sest see poleks siis seaduslik - Ülemnõukogu liikmed ei olnud Eesti õigusjärgsed kodanikud.

Kuni 20. augustini oli Ülemnõukogu ja Komitee vahel palju rivaalitsemist. Programm kui töötatakse välja PS ja Riigikogu saab valitud, kaotavad nii Ülemnõukogu kui ka Komitee oma jõu ja võim läheb legitiimse parlamendi kätte. Põhiseaduslik Assamblee alustas tööd 13. septembril 1991, esimeheks valiti T. Anton, asetäitjateks L. Vahtre ja Ü. Uluots. Töötati 1 päev nädalas Riigikogu istungitesaalis.Milline PS eelnõu võtta aluseks? 1. projekt Talviku-Kaljuvee oma, ilmus ajakirjanduses, 2. projekt justiitsminister J. Raidla juhtimisel grupp juriste ja õigusteadlasi, 3. projekt grupp isikuid, keda juhtis J. Adams, 4. projekt õigusteadlane A. Leps, 5. projekt K. Kuldnokk, 6. kontseptsioon I. Gräzin.

Kasutati kogu seda materjali. Põhikonkurendid olid Raidla ja Adams. Võitis Adamsi projekt emotsionaalsetel põhjustel.Aga Raidla oma oli terviklikum, selles ei sobinud see, et valiti president otsevalimistel. Assamblee töötas pingeliselt.

Eelnõu läbis 3 lugemist. Mõnede puhul kasutati teiste eelnõude elemente. 21. detsembril 1991 avaldati PS eelnõu, samal päeval lakkas olemast NSVL. 12. veebruaril 1992 anti eelnõu Ülemnõukogule üle. Ülemnõukogu tegi ettepaneku eelnõu veel täiendavalt läbi töötada.Aprillis anti eelnõu ümbertöötatud variant Ülemnõukogule. Põhiseaduslik assamblee lõpetas tegevuse 10. aprillil 1992. Ülemnõukogu jäi rahule, otsustai panna rahvahääletusele. 28. juunil 1992 võeti uus PS suure häälteenamusega vastu osales 66,38 valijatest, nendest poolthääli 91,2 . Nii sai Eesti vabariik endale IV põhiseaduse. 10.2 Eesti Vabariik 1992 põhiseaduse järgi PS Üldsätted On kirjutatud PS mitte kingitud , koosneb 1 õigusaktist.

PS rakendamineKoos PS võeti vastu PS rakendusseadus. Oli vajalik selleks, et üle minna seniselt nõukogude õigussüsteemilt ja seadusandluselt iseseisva riigi õigussüsteemile ja seadusandlusele.Selle seaduse 1 määras, et PS jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast 29. juunist 1992. Sellest päevast keeruline olukord uus PS kehtis, selle alusel peavad tegutsema riigiorganid ja seadused peavad olevas PS vastavuses.

Praktikas oli see võimatu. Asutused olid ju nõukogudeaegsed, kuigi neis oli tehtud juba palju muudatusi. Väga keeruline oli lugu õigusega.Selle ümber oli juba Assamblees palju vaidlusi. 2 sätestab, et käesoleval ajal EV toimivad õigusaktid kehtivad pärast PS jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus PS, või PS rakendamise seadusega ja seni, kuni need tühistatakse või viiakse PS täielikku vastavusse . Ei saa ju kogu seadusandlust korraga muuta.

Kui kuulutada kõik korraga kehtetuks, tuleb anarhia. Juristid olid nõus selle esimese poolega, aga mitte teisega. Poliitikute arvamus jäi peale ja kompromissiks lisati 2 lg vaidluse korral õigusakti vastavusest PS-ele otsustab küsimuse Riigikohus.Selle sätte tulemusena muutus PS amorfseks palju õhku. Kuipalju kehtib, kuipalju peab täitma? lahendust raske leida.

Kardeti, et see üleminekuprotsess venib pikaks.PS rakendamise seaduses tehti mööndusi PS-ega - erandid - valitava Riigikogu kooseisu volitused kestavad 3 aastat PS - 4a presidendi volituste tähtaeg 4 aastat PS - 5a otsustati, et I president valitakse üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Kui ükski kandidaat ei saa absoluutset häälteenamust üle poole , valib Riigikogu2 enim hääli saanu vahel 10 päeva jooksul, arvates Riigikogu kokkuastumisest.

Presidendivalimistel 20. septembril 1992 oli kandidaate 4 Lagle Parek, Rein Taagepera, Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Ükski ei saanud häälteenamust. 5. oktoobril 1992 alustas Riigikogu tegevust. Valimiste II voorus sai L. Meri 59 ja A. Rüütel 31 häält, 11 sedelit loeti rikutuks.Presidendiks valiti Lennart Meri. 7. oktoobril võtab Riigikogu vastu deklaratsiooni põhiseadusliku riigikorra taastamisest. Taastatud riigikord kuulutatakse identseks 1918-40 eksisteerinud Eesti Vabariigiga.

Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes H. Mark teatas eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest. 5 ametnikud PS jõustumine ei too iseenesest kaasa seniste riigiorganite töösuhte lõpetamist.Ülemnõukogu polt ametisse nimetatud riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, Riigikohtu esimehe ja Riigikogu liikmete volitused kestavad nende ametissenimetamise tähtaja lõpuni. 6 kuni 31. dets. 2000 peavad kandideerijad andma süümevande. 8 rahval on õigus rahvaalgatuse korras PS vastuvõtmisele järgneva 3. aasta jooksul PS muutmiseks 10 tuhat allkirja.

Selle rakenduseseaduse toel PS juurdub meie ellu. 10.2 Eesti Vabariik 1992 põhiseaduse järgi PS üldsätted PS preambula annab toe seob PS ja Eesti Vabariigi tema praegusel kujul 1918 Eesti Vabariigiga. Näitab otsest õiguslikku seost. EV on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele püüdleme õigusriigi poole.EV eesmärk ja ülesanded kaitseks sisemisele välisele rahule, edu, rahvuse ja rahvuskultuuri säilumine läbi aja. Seob praeguse PS 1938 PS-ega praegune PS on vastu võetud 1938 PS 1 alusel . 1. peatükk määrab riigivalitsemise vabariik ja riikliku korralduse vormi unitaarriik , poliitilise režiimi demokraatlik , kõrgeima võimu kandja rahvas 56 , teostab riigivõimu oma hääleõiguslike kodanike kaudu. 2 rõhutatakse EV territooriumi terviklikust ja jagamatust.

Ida-Virumaa intrid tahtsid teha autonoomset üksust, aga PS ütleb, et meil on territoorium jagamatu, ei ole autonoomiaid. 3 rõhutab seaduslikkuse põhimõtet ja Eesti seotust maailma teiste riikide õigusloomega. 16. novembril 1988 ENSV PS muudatus - deklaratsioon Eesti suveräänsusest.

Hiljem hakati seda sündmust pidama NSVL lagunemise alguseks. 4 võimude lahusus president peab tasakaalustama seadusandlikku, täidesaatvat võimu, ta ei ole 4-s institutsioon. 5 profülaktilise iseloomuga. 6,7 eesti keel 52 , riigivärvid. Meil ei ole viidet hümnile.Äärmuslikult parlamentaarne PS. IX loeng 22. oktoober PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSES 11.1 Põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste sätestamine EV põhiseaduses.

Nende liigitus. Õigused, vabadused ja kohustused EV kodanikul, välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.ISESEISEV TÖÖ Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused liigitatakse PS loetletud põhiõigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakonduseta isikutel. isiklikud igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt sellele, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse õigus elule kellegi au ja head nime ei tohi teotada kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele õigus vabale eneseteostusele oma vabaduste ja õiguste kasutamisel ning kohustuste täitmisel peab austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust õigus vabadusele ja isikupuutumatusele alus arestiks või kinnipidamiseks peab olema seaduses kelletki ei või võtta vabadust üksnes sellel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse talle arusaadaval viisil kinnipidamise põhjused õigus valida kaitsjat üle 48 tunni ilma kohtu loata ei tohi vahi all pidada ei tohi pidada kuriteos süüdiolevaks enne süüdimõistavat kohtuotsust inimene ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu sama kuriteo eest ei saa teist korda kohtu alla anda kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal - võimaluse korral rakendada kergemat karistust kedagi ei saa viia ilma tema soovita teise kohtu alluvusse igaühel on õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures igaühel on õigus kohtuotsuse peale kaevata edasi kõrgemalseisvale kohtule õigus ükskõik kelle poolt õigusevastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele perekonna- ja eraelu puutumatus perekond on riigi kaitse all abikaasade võrdõiguslikkus vanemate õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt pärimisõigus on tagatud kodu puutumatus eluruumi, valdusesse ja töökohta võib tungida ja neid läbi otsida vaid seadusega sätestatud juhtudel ja korras ning kuriteo ärahoidmiseks õigus vabalt liikuda ja valida elukohta teadus, kunst ja nende õpetused on vabad autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladus õigus säilitada oma rahvuskuuluvus vähemusrahvustel on õigus luua omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses sätestatud korras ja tingimustel poliitilised kõik on seaduse ees võrdsed kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav veendumuste pärast ei tohi kelleltki võtta Eesti kodakondsust õigus riigi ja seaduse kaitsele seadus kaitseb riigi omavoli eest Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides valimisõigus töötajate liitudesse ja ühingutesse kuulumise vabadus koonduda mittetulundusühingttesse ja nende liitudesse keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vastu õigus saada vabalt kasutatavat informatsiooni õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud infot sõnas, trükis, pildis või muul viisil seda õigust võib piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au, hea nime, perekonna- ja eraelu kaitseks tsensuuri ei ole õigus jääda truuks oma veendumustele veendumuste pärast ei saa võtta õiguslikule vastutusele ilma eelneva loata õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada usu- ja mõttevabadus kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba riigikirikut ei ole oma tegevusega ei tohi kahjustada avalikku korda, tervist ega kõlblust õigus lahkuda Eestist ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast igal eestlasel on õigus asuda Eestis südametunnistuse vabadus õigus pöörduda avalduste ja märgukirjadega riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste poole riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel õigus pöörduda nende poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus dsaada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid selle vähemusrahvuse keeles kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. sotsiaal-majanduslikud õigus kollektiivsele tegevusele oma huvide kaitseks - töötingimused on riigi kontrolli all - töötajate ja tööandjate ühingud ja liiidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahen-ditega, mida seadus ei keela - streigiõiguse sätestab seadus - töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus individuaalne õigus tööle - õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ei tohi sundida tema tahte vastaselt tööle või teenistusse v.a. kaitseväetee-nistus - riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid - õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse - ametikohad riigiasutuste ja kohali-kes omavalitsustes täidetakse Eesti kodanikega seaduse alusel, korras õigused sotsiaalsfääris - õigus haridusele, õigus saada eestikeelset õpetust - õigus tervisele, tervise kaitse - õigus riigi abile vanaduse, töö-võimetuse, toitjakaotuse ja puudu-se korral - riik soosib vabatahtlikku ja oma-valitsuse hoolekannet - lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku oma-valituse erilise hoole all Põhiseaduslikud kohustused on kohustatud säästama elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseivust vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajajate liikmete eest Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud korras ja alustele Igaüks peab oma õiguste ja kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. 11.2 Kodakondsus.

Välismaalaste õiguslik seisund EV-s. Kodakondsus niisugune inimese suhe riigiga, mis seob inimese õiguslikult selle riigi külge püsiva suhtega.

Oli 80-date lõpus 1987 teravalt päevakorras. Kandus Eesti poliitilisest elust üle teistesse NSVL osadesse, muutus ka seal oluliseks. 1988. hakati läbi viima üleliidulist referendiumit uue põhiseaduse vastuvõtmiseks.

See oli liiduvabariikide vaenulik.

Hakati taotlema, et Eesti võtab vastu oma kodakondsusseaduse.

NSVL poliitilised organid olid selle vastu.

B. Kravtsov NSVL justiitsminister avaldas artikli las iga liiduvabariik võtab enda oma vastu, siis üldistame.

Selle eest sai oma kohalt lahti.

Peab tulema üleliiduline ühtne kodakondsus, kõik saavad kõikjal valida.

Meil kehtis 1938 kodakondsusseadus ja esimene mõte oli panna see taaskehtima.

Tutvudes aga sellega sai selgeks, et see oli naistevaenulik oli seotud isa liiniga ja liiga demokraatlik kõik Eestis viibivad elanikud on kodanikud . Lahendus tuli sel teel, et võeti vastu kodakondsusseaduse rakendamise otsus 26.02.1992. Rakendamise otsus oli üle 2 lk sellega muudeti 1938 seaduse mitut sätet. Enne seda EV Ülemnõukogu 06.11. 1991 otsus EV kodakondsuse kohta . 1992 jõustus 1938 kodakondsusseadus, selle seaduse järgi kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooniga.

Tingimused, et saada Eesti kodanikuks 1. isik peab olema vähemalt 18-a. nooremana peab olema vanemate nõusolek 2. peab olema alaliselt Eestis elanud vähemalt 2 aastat enne avalduse esitamise päeva ja 1 aasta peale avalduse esitamist 3. peab tundma eesti keelt.

Eesti 1938 kodakondsusseadust peeti kogu Euroopas liialt leebeks. 1938 kodakondsusseaduse ja 1992 rakendamise otsuse alusel elati Eestis kuni 1995 jaanuarini, siis võeti vastu uus kodakondsusseadus, mis kehtib tänapäevani.

Sellele seadusele on vähe tehtud muudatusi ja täiendusi.

Praegune seadus välistab kategooriliselt nn topeltkodakondsuse. 1995 kodakondsusseaduse järgi kodakondsus 1. omandatakse sünniga 2. saadakse naturalisatsiooni korras 3. taastatakse, kes selle on kaotanud alaealisena Kodakondsus kaotatakse 1. kodakondsusest vabastamise teel 2. kodakondsuse äravõtmise teel 3. mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. 1. SünnigaEt vältida topeltkodakondsust tekkimist kehtestati, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele sünniga omandab ka mõne muu kodakondsuse, peab 18.a. saamisel 3 aasta jooksul ühest kodakondsusest loobuma.

Eesti kodakondsuse omandamist sünniga reguleeriti selliselt, et Eesti kodakondsuse omandab laps, kelle sündides vähemalt 1 tema vanematest oli Eesti kodakondsuses pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surmahetkel Eesti kodakondsuses Eestist leitud laps. Kellegilt ei tohi ära võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. 2. Naturalisatsiooni korrasVälismaalane, kes soovib Eesti kodakondsust, peab olema vähemalt 15 aastane, olema viibinud alalise elamisloa alusel Eestis vähemalt 5 aastat enne avalduse esitamist ja 1 aasta pärast avalduse esitamist, oskama eesti keelt vastavalt kodakondsuse seaduste nõuetele, tundma EV PS-st ja kodakondsusseadust vastavalt selle nõuetele, omama legaalset sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise, olema lojaalne Eesti riigile, andma ustavusvande. Legaalse püsiva sissetuleku all mõeldakse töötasu, ka äritegevusest või omandist saadav tulu, stipendium, pension, riiklikud toetused, töötu abiraha, lastetoetus ja ülalpidamine Eestis legiaalselt püsivat sissetulekut omavalt perekonnaliikmelt.

Nõuded eesti keele osas kuuldu mõistmine kõnelemine loetu mõistmine kirjutamine ametlik avaldus , teadaanne, ohu ja hoiatusteated, uudised, sündmuste kirjeldused, nähtuste seletused. vestlus, jutustus, küsimuste, seletuste, oletuste ja käskude esitamine, arvamuse avaldamine, soovide väljendamine. ametlik avaldus ja teadanne, uudis, näidisvorm, ajakirjanduslik artikkel, sõnum, kataloog, kasutusjuhend, liiklusteade, sündmuste kirjeldus, küsitlus, protokoll, eeskiri. avaldus, volitus, seletuskiri, elulookirjeldus, ankeet, elukondlik blanket, testi täitmine.

Keeleoskust hinnatakse eksamil.

Eksami sooritanule antakse tunnistus.

Eksamit ei pea sooritama isik, kes eesti keeles on omandanud põhi kesk- või kõrghariduse.

Nõuded PS ja kodakondsusseaduse tundmisel Isik peab tundma - Eesti riigikorra põhialuseid on sätestatud PS 1 ja 3 - igaühe põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi on sätestatud PS II peatükis - Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi ja kohtu pädevust vastavalt PS-le - Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimusi ja korda vastavalt kodakondsusseadusele.

Teadmisi kontrollitakse eksamil ja peale eksamit antakse tunnistus.

Kodakondsus võidakse anda ka eriliste teenete eest, kusjuures sellelt isikult ei nõuta paiksustsensust, keeleoskust, PS tundmist.

Tingimuseks on, et see isik viibib püsivalt Eestis ja tal on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees. Nendeks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, spordi jm. alal, mis on tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet.

Enne kodakondsusseadust ei olnud arvulisi piiranguid. Enamasti riigiaparaadi töötajad vt. RTL . Seadus aga hakkas piirama.Kõigepealt oli aastas 5 isikut, nüüd 10. Avaldatakse ka ministri nimi, kes taotles antud isikule kodakondsust ja põhjendus. 3. Kodakondsuse taastamine ei ole vaja põhjalikku elulookirjeldust. 1. Eesti kodakondsuse kaotamine selleks on vähe võimalusi - kodakondsusest vabastamisega - Eesti kodakondsuse äravõtmisega - mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. 2. Eesti kodakondsuse äravõtmine toimub Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes - Eesti riigi kodanikuna on astunud välisriigi riigi- või sõjaväe teenistusse ilma Vabariigi Valitsuse loata kes on astunud välisriigi luure või julgeoleku teenistusse või relvi valdavasse ja korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni kes on vägivaldsel teel püüdnud muuta Eesti põhiseaduslikku korda kes on saanud või taastanud Eesti kodakondsust teadlikult esitanud valeandmete alusel või tegelike andmete varjamisega kes on mõne muu riigi kodakonduses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.

Ära võtta ei saa kodakondsust sünniga omandatud, veendumuste pärast. Praegu on probleem nende laste osas, kes Eestis sündinud, aga vanemad ei ole kodakondsuega.

Neid on umbes 6 000 last. Lapse Õiguste Konvensioon igal lapsel on õigus kodakondsusele.

Lisaks kodanikele elab Eestis suur hulk inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud. Välismaalaste seadus vastu võetud 08.07.1993 nim. kõiki välismaalasteks nii teiste riikide kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid . Eestis viibiv välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja täitma õigusakte. Üldjuhul tagatakse talle Eesti kodanikuga võrdsed õigused. Eesti piirab oma sisserände suurust. Nende piirarv aastas ei tohi ületada 0,05 Eesti alalisest elanikonnast.Konkreetse piirarvu määrab EV Valitsus igal aastal.

Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool piirarvu. Välismaalane saabub Eestisse ja elab Eestis kas - viisa või - elamisloa alusel. Nende tähtaja lõppemisel või tühistamisel on välismaalane kohustatud lahkuma. Need dokumendid saab välisesindusest. Välismaalasele võib anda tööloa kindlaksmääratud tööandja juures tähtajaga kuni 5 aastat tööandja taotlusel.Töölepingu lõppemisel kaotab tööluba kehtivuse, kui ei sõlmita uut töölepingut teise tööandja juures luba tuleb siis asendada . Välismaalane, kellel on alaline elamisluba, tööluba ei vaja. Ebaseaduslikult Eestis viibiv välismaalane saadetakse välja sinna riiki, kust ta tulnud oli. On ka neid, keda pole kuhuga välja saata, sest on meil väga kaua elanud.

X loeng 12. november Ilmus K. Meruski ja R. Naritsa Eesti konstitutsiooniõigusest Lugeda lk. 54-121, 138-148, 160-189. 11.3 Rahvas võimu teostajana III pt . EV-s on PS-se järgi kõrgema võimu kandja rahvas ja seda konkretiseerib PS III peatükk. 56 on 1 jätk. Rahva võim teostub praegu 2 vormis 1. Riigikogu valimisega, 2. rahvahääletusega. 1933. PS oli lisaks - rahvaalgatuse õigus. 1938 PS - Riigivanema valimisõigus kohalike omavalitsuste esinduskogude valimine. 57 määrab ära hääleõiguslike kodanike ringi, selle järgi on hääleõiguslik isik - kes on 18 aastat vana kes ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. 58 sätestab normi, mille kohaselt võib piirata hääletusõiguslikust nende osas, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohas eelvangas olijatel ei saa piirata Patarei vanglas . III peatükk ei tee vahet, kas on tegemist passiivse või aktiivse valimisõigusega.

Teatud ametisse võib valida kõrgema vanuse järgi - riigitööle 21 aasta vanuselt presidendiks 40 aasta vanuselt.

Riigikogu valimise seadus sätestab, et valimiste päeval peab olema vähemalt 18 aastane. Rahvas teostab kõrgeimat võimu rahvahääletusega, selle korra sätestab rahvahääletuse seadus 18.05.1994, RT I 1994,41,659. Vastavalt PS 106 ei või rahvahääletusele panna - eelarve, laenude, maksude, riigi rahaliste kohustuste küsimusi välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise küsimusi riigikaitse küsimusi, erakorralist seisukorra kehtimise ja lõpetamise küsimusi.

Piirangud rahvahääletusele - ei tohi algatada ega korraldada sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal - ei tohi määrata ajavahemikul, mil Riigikogu korraliste valimisteni on jäänud vähem kui 3 kuud - kui Vabariigi President on välja kuulutanud erakorralised valimised - kui Riigikogu antud koosseisu volitused on lõppenud.

Rahvahääletusest võtavad osa 18. aastased teovõimelised hääleõiguslikud kodanikud reeglid samad kui Riigikogu valimistel . EV KÕRGEMAD RIIGIVÕIMU- JA VALITSEMISORGANID 12.1 Riigikogu seadusandliku võimu organina. Koosseis, struktuur, pädevus. Riigikogu liige. Riigikogu koosseis Vastavalt PS 59 kuulub seadusandlik võim Riigikogule.Mitte ainult! PS 78 järgi teostab seadusandlikku funktsiooni President seadlusandlusõigusega ja PS 87 järgi teostab seadusandlikku funktsiooni Vabariigi Valitsus määrusandlusõigusega.

Määrusandlusõigus on allutatud seadusandlusele formaalses tähenduses . 60 Riigikogul on 101 liiget, 1-kojaline. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised, otsesed. Hääletamine on salajane. Kandideerida saab vähemalt 21. aastane.Valimised iga 4 aasta järel, toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval 1999 uued valimised . Riigikogu struktuuri määrab kindlaks Riigikogu kodukorra seadus juhtorgan tööd korraldav organ on Riigikogu 3-liikmeline juhatus esimees ja 2 aseesimeest . Nii esimees kui ka aseesimehed valitakse igal aastal Riigikogu liikmete endi poolt ja endi hulgast USA-s juhib asepresident . Valitakse eraldi esimees ja aseesimehed.

Esimehe valimisel osutub võitjaks see kandidaat, kes saab kõige rohkem poolthääli.Siis valitakse aseesimehed enim hääli saanu saab I aseesimeheks, vähem hääli saanu II aseesimeheks.

Praegu Toomas Savi, Tunne Kelam, Ants Käärma. Riigikogu allorganid on - esimees 2 aseesimeest komisjonid.Fraktsioon ei ole allorgan, sest ta ei saa esindada Riigikogu või tegutseda tema eest. Riigikogu juhatuse ülesanded - korraldab Riigikogu tööd korraldab Riigikogu esindamist jaotab kohad alatistes komisjonides, kinnitab nende koosseisud registreerib fraktsioonid koostab täiskogu töönädala tööplaanid määrab juhtivkomisjone eelnõude menetlemiseks jälgib, et esitatud eelnõud vastaksid kehtestatud nõuetele määrab Riigikogu liikmete puhkuse määrab kindlaks Riigikogu Kantselei srtuktuuri, ametipalkade piirmäärad.

Riigikogu juhatus võtab vastu otsuseid konsensuse alusel kõik kohalolijad peavad olema nõus. Kui konsensust ei saavutata, võib panna küsimuse arutamisele päevakorraväliselt Riigikogu täiskogus.Juhatuse koosolekust võivad osa võtta - Riigikogu liikmed teised isikud, keda sinna on kutsutud N Riigikogu Kantselei töötajad.

Alalised komisjonidAlaliste komisjonide loetelu on toodud Riigikogu kodukorra seaduses. 10 komisjoni 1. keskkonnakomisjon 2. kultuurikomisjon 3. maaelukomisjon 4. majanduskomisjon 5. põhiseaduskomisjon 6. rahanduskomisjon 7. riigikaitsekomisjon 8. sotsiaalkomisjon 9. väliskomisjon 10. õiguskomisjon. Riigikogu võib moodustada - ajutisi komisjone erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituse ulatuse ja kestvuse.Iga Riigikogu liige kuulub 1 komisjoni ja fraktsiooni otsusel võib olla asendusliige teises komisjonis.

Riigikogu esimees ja aseesimehed komisjonidesse ei kuulu. Riigikogu juhatus jaotab komisjoni kohad fraktsioonide vahel lähtudes prortsionaalsuse põhimõttest suurematele rohkem . Fraktsioonis võib olla kuni 6 liiget, seega iga fraktsioon igas komisjonis ei ole esindatud. Arvestatakse fraktsiooni taotlusi.Fraktsioonidesse mittekuuluva liikme praegu ca 20 liiget kuulumise komisjoni otsustab Riigikogu juhatus, lähtudes liikme soovist ja töökorralduse otstarbest.

Igal alalisel komisjonil on esimees ja aseesimees, kes valitakse komisjoni I istungil valimised toimuvad samuti, kui RK juhatuse valimised . Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd. Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. See on komisjonide põhiülesanne. Komisjoni istungid põhimõtteliselt kinnised, nendest võivad osa võtta teiste komisjonide liikmed, kui arutatakse tema ettepanekut.Komisjoni istungil on õigus osaleda sõnaõigusega Vabariigi Valitsuse liikmetel.

FraktsioonFraktsiooni võib moodustada vähemalt 6 Riigikogu liiget, kes on valitud ühe ja sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi. Otsusest suurendada fraktsiooni teatatakse Riigikogu juhatusele, see registreeritakse. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, need ei või olla RK juhatuses. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, võib valida 2 aseesimeest.Riigikogu pädevus 65 seadusandlus osavõtt valitsuse formeerimisest võim riigi raha üle järelvalve administratsiooni üle võtab vastu seadusi ja otsuseid otsustab rahvahääletuse korraldamise valib Vabariigi Presidendi PS 79 ratifitseerib ja denonsseerib Valitsuse esitatud välislepinguid PS 121 annab peaministri kandidaadile, kelle on määranud President, volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande nimetab ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja.

Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu liikmed Eesti Panga nõukogu liikmed otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole kehtestab riiklikud autasud, sõjavälised ja diplomaatilisede auastmed otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile, ministrile kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra PS 129 Vabariigi Presidendi ettepanekul sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Riigikogu töökordRiigikogu korralised istungid toimuvad täiskogu töönädala esmaspäevast neljapäevani.

Riigikogu istung on avalik.

Riigikogu istungisaali võivad siseneda ja seal istungi ajal viibida - Riigikogu liikmed Vabariigi President Vabariigi Valitsuse liikmed õiguskantsler riigisekretär Riigikogu teenistujad antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud.

Ajakirjanike ja külaliste kohad on rõdul. Vabariigi Valitsuse liikmed ja õiguskantsler võivad Riigikogu istungil osaleda sõnaõigusega. Riigikogu liigeRiigikogu liige peab vähemalt valimiste päeval olema 21-aastane. Tema volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.Enne kohustuste täitmisele asumist peab andma ametivande.

PS keelab Riigikogu liikmele töö muus riigiametis. Võib teha pedagoogilist ja teaduslikku tööd. On vabastatud volituste ajaks kaitseväeteenistuse kohustusest. 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga on nn.vaba mandaadi kandja . Võib vabalt vahetada parteilist kuuluvust.Parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust RK otsuste eest ei sel ajal ega ka pärast seda . Töö eest saab ta palka, see on seotud vabariigi keskmise palgaga - Riigikogu esimees 6 ametipalka lihtliige 4 ametipalka. RK liikme volituste lõppemine tema volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja vabastamisel taastuvad RK antud koosseisu volituste lõppemisega ennetähtaegselt - tema astumisega mõnda teise riigiametisse RK, Presidendi või Valitsuse poolt nimetatavasse ametisse - teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel - tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras - kui RK on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma - tema surma korral.

Sellisel juhul astub tema asemele seadusega sätestatud korras asendusliige.

RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. RK liikmed võivad kuuluda halduss- ja järelvalvenõukogudesse. 12.2 Riigikogu valimise kord Riigikogu valimised toimuvad PS 60 kohaselt.Riigikogu valimise seadus RT I 1994,47,784, on muudetud Vabariikliku Valimiskomisjoni osas. Riigikogu valimised toimuvad proportsionaalse valimissüsteemi alusel. 1. Vabariigi Valitsuskomisjon, 2. valimiste ringkonnakomisjon, 3. valimiste jaoskonna komisjon.

Valimisteks moodustatakse 11 valimisringkonda. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. RK korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval igal neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. RK valimise korra sätestab RK valimise seadus. Valimiste korraldusErakonnad esitavad oma kandidaatide nimekirjad nii ringkonniti, kui ka üleriigilise nimekirja.Ringkonnas määratakse kindlaks pärast ringkonna häälte kokkulugemist valimiskvoot ringkonnas saadud poolthäälte arv jagatakse ringkonnas jagatud mandaatide arvule, saadakse lihtkvoot . Kandidaat, kes saab täis lihtkvoodi, on valitud.

Ringkonna erakonna nimekirjas paigutatakse kandidaadid ümber vastavalt pooltsaadud häälte arvule kõige enam esimeseks jne Nii mitu lihtkvooti, kui erakond täis sai, nii mitu mandaati see erakond ka Riigikogus saab. Hääled, mis jäävad ringkonnas jaotatud mandaatidest üle, liidetakse üleriigiliselt ja jaotatakse nüüd erakordade üleriigiliste nimekirjade nn. kompensatsiooninimekirjad vahel. Kui enne saadi N 3-4 mandaati, võib nii veel paar juurde tulla.

Üleriigilistes nimekirjades saadikute järjekorda ei muudeta, need on jäigad nimekirjad.Erakorralised valimised toimuvad, kui - 14 päeva jooksul, mil peaministri kandidaadi ülesseadmise õigus läks üle RK-le ja Valitsuse koosseis on Presidendile esitamata - Valitsusele või peaministrile on avaldatud umbusaldust - rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust - kui RK ei ole eriigieelarvet vastu võtnud 2 kuu jooksul eelarveaasta algamisest. 12.3 President EV riigipeana.

Presidendi valimine ja pädevus Vabariigi President on Eesti riigipea pädevus õiguse suhtes . Mitmepalgelised funktsioonid esikohal esindusfunktsioon ja esindus rahvusvahelises suhtlemise alal. 78 Eesti Vabariigi Presidendi pädevus esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja Riigikogu erakorralised valimised kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle I istungi teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratsifitseerimiskirjadele annab seadlusi algatab PS muutmist määrab peaministri kandidaadi nimetab ametisse ja vastab ametist valitsuse liikmed teeb Riigikogule ettepaneku ametissenimetamiseks Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja nimetab ametisse Eesti Panga nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna annab riiklikke autasusid, sõjavälisi ja diplomaatilisi auastmeid on Eesti riigikaitse kõrgeim juht teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt PS erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt PS vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise.

Presidendi pädevus seadusandluse valdkonnas.

Otseselt seadusandlikke funktsioone ei ole. Nendes punktide seoste kaudu on võimalik seadusandlikku protsessi teatud osas mõjutada seaduste väljakuulutamata jätmisega suspensiivse e. edasilükkava veto õigus 107 lg.2 Presidendi peamine väärtus seisneb selles, et president on isik, kes täidab rida korralduslikke funktsioone - ametiisikute nimetamine - autasustamine, auastmete andmine - sõjaseisukorra väljakuulutamine kõrgemate ametiisikute vastutuselevõtmise algatamine - armuandmine. Vabariigi President on Riigikaitse Nõukogu juhataja.

See nõukogu on Presidendi juures olev nõuandev organ riigikaitse küsimustes.

Sellesse kuuluvad kõik need kõrgemad ametiisikud riigis, kes on otseselt või kaudselt seotud riigikaitsega RK esimees, peaminister, kaitseväe juhataja, kaitseminister, siseminister, välisminister, RK riigikaitse komisjoni esimees.

Nõukogu ülesanded - avaldab arvamust riigikaitse üldkava kohta teeb Presidendile ettepanekuid kõikides neis küsimustes, mis riigikaitsega seoses kuuluvad Presidendi pädevusse.

Presidendile on antud ka üks erandlik funktsioon armuandmise õigus st. õigus vabastada kohtu poolt süüdimõistetud isik edasisest karistuse kandmisest või kergendab karistust. Eeldusel, et - peab olema kehtiv kohtuotsus isik peab olema tunnistanud end süüdi.Presidendil on ainsana õigus teha Riigikogule ettepanek algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmine RK enamuse nõusolekul . See on vastastikune õiguskantsler saab ainsana teha RK ettepaneku Vabariigi Presidendi kriminaalvastustusele võtmiseks vastavalt seadusele.

Õiguskantsleril peab olema garantii. 109 Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda välja seaduse jõuga seadlusi materiaalses mõttes, kuna nad sisaldavad õigusnorme nad kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ja tühistada - PS konstitutsioonilisi seadusi PS 104 riiklikke makse kehtestavaid seadusi riigieelarvet.

Presidendi volitused lõpevad - ametist tagasiastumisega teda süüdimõistva khtuotsuse jõustumisega tema surma korral uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Presidendi valimineVabariigi President on valitav. President valitakse kaudsete valimistega ja valijaks on Riigikogu.RK-s Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on RK liikmetel ja seda võib teha vähemalt viiendik RK koosseisust 1 5 21 liiget . Iga RK liige võib olla vaid ühe kandidaadi ülesseadjaks.

Kandideerida võib isik, kes on - EV kodanik vähemalt 40 aastat vana. Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on olnud Vabariigi Presidendiks 2 ametiaega järjest. Hääletamine toimub sedelitega. Valituks osutub see kandidaat, kes saab esimeses hääletusvoorus RK koosseisu 2 3 häälteenamuse.Kui ükski kandidaat ei saa seda häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine voor. Uus kandidaatide ülesseadmine, valimine toimub samade nõuete kohaselt. Kui kahes voorus ei ole President valitud, siis korraldatakse samal päeval kolmas voor ja siin kantakse sedelile II voorus kõige enam hääli saanud 2 kandidaadi nimed.

Valituks osutub kandidaat, kes saab täis 2 3 häälteenamuse. Kui II voorus kandideeris üks kandidaat, siis kantakse sedelile ainult ühe kandidaadi nimi. Kui ei saa ka III voorus 2 3 häälteenamust, siis kutsub RK kokku valimiskogu. See koosneb RK liikmetest ja kohalike omavalitsuse volikogude esindajatest.Seadus näeb ette esindusnormid - kuni 10 000 hääleõiguslikku kodanikku 1 esindaja - 10 001 - 50 000 2 - 50 001 - 100 000 4 - üle 100 000 10 Kohalike omavalitsuse esindajatele on seatud järgmised nõuded - peab olema Eesti kodanik peab olma kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei tohi olla RK liige.

Kandidaatide ülesseadmine toimub uuesti samade reeglite järgi vähemalt 21 valimiskogu liiget . Hääletussedelitele kantakse 2 Riigikogus enim hääli saanud kandidaati.Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat seda enamust ei saa, siis korraldatakse samal päeval teine valimisvoor.Teises hääletusvoorus kantakse sedelitele 2 esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed ja valituks tunnistatkse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Juhul kui ka nüüd ei valita Presidenti, läheb valimine tagasi Riigikogusse ja kõik hakkab uuesti kõik algusest peale.Meil valiti viimane kord President V voorus ära. Presidendi valitakse 5 aastaks.

Astub ametisse ametivande andmisega esimesel RK istungil pärast presidendi valimisi. 12.4 Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu organina. Vabariigi Valitsuse moodustamise kord, struktuur, töökord ja pädevus. 86 Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele.Valitsus ja selle liikmed kannavad poliitilist vastutust ja on aruandelkohuslased Riigikogu ees. 87 Vabariigi Valitsuse pädevus 1. viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 3. korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist 4. esitab RK-le seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid 5. koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab RK-le riigieelarve täitmise aruande 6. annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi 7. korraldab suhtlemist teiste riikidega 8. kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 9. täidab muid ülesandeid, mis PS ja seadustega on antud VV otsustada - õigus teha Eesti põhiseaduslikku korda ähardava ohu korral Riigikogule ettepanek välja kuulutada erakorraline seisukord riigis kõrvuti Presidendi sellekohase õigusega - koos kaitseväe juhatajaga teha Presidendile ettepanek kaitseväe juhtkonna ametissenimetamiseks ja vabastamiseks - võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu istungitel jne. VV on allutatud oma tegevuses RK-le. VV on üldfuntsioonidega organ.

Vabariigi Valitsuse juhina peaminister 1. juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid 2. kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele 3. nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta 4. annab korraldusi 5. teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu 6. täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega - nimetab ametisse ja vabastab riigisekretäri teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele maavanema ametisse nimetamiseks ja vabastamiseks.

Valitsuse moodustamine selles osalevad nii President kui ka Riigikogu.

Vabariigi President PS 89 , määrab 14 päeva jooksul VV tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul Riigikogule ettekande valitsuse moodustamise aluste kohta keda kutsub, millistest parteidest.RK otsustab avaliku hääletamisega, kas anda sellele kandidaadile volitus valitsuse moodustamiseks.

RK-lt valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Preseidendile, kes nimetab mitte ei kinnita 3 päeva jooksul valitsuse ametisse. VV annab RK ees ametivande ja astub ametisse. See on valitsuse moodustamise kõige lihtsam variant.Kui see Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa RK volitust valitsuse moodustamiseks või ei saa valitsuse moodustamisega hakkama, on Presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine kandidaat. Kui President ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati, läheb peaministri kandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Kui RK ei tule sellega 14 päeva jooksul toime, kuulutab President välja uue RK koosseisu erakorralised valimised. Valitsuse struktuurVabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.VV seaduse kohaselt on meil valitsuse liikmeid 15 peaminister 12 ministrit, kelle on ministeerium 2 portfellita ministrit . PS jätab arvu lahtiseks.

VV seaduse järgi võib Vabariigi President nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriume PS 94 . Meil on neid 2 - neil ei ole ministeeriume, mida juhtida nende tööruum asub Riigikantseleis Riigikantselei kaudu saavad nad oma rahalised vahendid neil on oma büroo ei ole õigust anda määrusi kui on vaja mingi küsimus lahendada, siis annab määruse teine minister, kellel on ministeerium . Neid oleks õigem nimetada Eesti vabariigi ministriteks.Valitsuse töökordVV töö toimub selliselt, et oma pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse istungil.

VV on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt pool Valitsuse koosseisust. Istungid on kinnised. Üldreeglina toimub Valitsuse istung Valitsuse asukohas reglement lubab ka mujal läbi viia . VV istungid toimuvad meil Lossi plats 1 igal teisipäeval kell 10.00, kuid vajaduse korral ka muudel aegadel. VV istungeid juhatab peaminister.Sõnaõigusega võtavad osa õiguskantsler, riigisekretär ja riigikontrolör oma ülesannetesse kuuluvais asjus.

Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirju.Küsimused otsustatakse häälteenamusega. Kui hääled lähevad pooleks, on otsustav peaministri hääl. Vabariigi Valitsus astub tagasi - Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel peaministri tagasiastumise või surma korral kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust.

Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. XI loeng 19. november 12.5 Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi valitsuse funktsionaalsed seosed õigusloome, välissuhtlemise ja riigikaitse alal. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte 20. saj. alguses tõi võimude lahususe teoorias uusi mõtteid võim kuulub rahvale. Max Weber kõigutas võimude lahususe põhimõtet.Tänapaeval arvatakse võimude lahususest, et teatud võimu funktsioonid peavad olema lahutatud.

Seadusandlik võim väljendab rahva suveräänsust. On tinglik, tähendab funktsioonide lahusust. On 3 4 võimu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. Presidendi institutsioon parlamentaarses riigis ei kujuta endast neljandat iseseisvat võimu, ta on tasakaalustav lüli seadusandliku ja täitevvõimu vahel, mõlemad peavada temaga arvestama.Kohtu funktsioone teised institutsioonid endale võtta ei saa. MILLISE MEHHANISMI KAUDU REALISEERUB VÕIMUDE TASAKAALUSTATUS? RIIGIKOGUPõhifunktsioon seaduste vastuvõtmine.

Riigikogu ei saa vastu võtta seadust teisiti, kui ei seaduseelnõu peab olema kellegi poolt algatatud. Algatamine Riigikogu liikmed, Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu komisjonid, Vabariigi Valitsus, PS muutmiseks Vabariigi president. RK kodukorra seadus seaduseelnõu, mis on algatatud Riigikogus, vajab Valitsuse hinnangut. Riigikogu ei ole selle arvamusega seotud. Kooskõlastamine.Sellel on 2-poolne tähendus 1. puhtformaalne Valitsus avaldab oma hinnangu 2. poliitiline tähendus kui Valitsus on avaldanud oma seisukoha, siis Riigikogus endas käivitub Valitsuse selja taga seisvate poliitiliste jõudude tegevus.

Kui Valitsusel on eitav seisukoht, siis järgneb see, et parlament lükkab seaduseelnõu tagasi. Kui Valitsus on vähemuses, ei too see eitav seisukoht seda kaasa. Kui selle eelnõu esitas selline blokk, kelle on parlamendis enamus, võib see ka läbi minna.Kui Valitsus tahab, et tema esitatud eelnõu Riigikogus läbi läheb, peab see olema sündinud Valitsuse ja Riigikogu koostöös.

See, kas Valitsuse eelnõu läheb läbi, sõltub selllest, milleine toetus on Valitsusel Riigikogus. On veel üks võimalus seaduseelnõu algatada Riigikogu teeb Valitsusele ülesandeks välja töötada seaduseelnõu. Tuleb eeldada, et Riigikogu on valmis sellist eelnõu vastu võtma. Tegelikult see nii ei ole. Valitsusele ei anta juhtnööre, milline peaks see eelnõu olema.Siin võib tekkida Valitsuse ja Riigikogu huvide kollisioon.

Taandub sellele, kui suur on Valitsuse toetus Riigikogus. Kõik need eelnõud, mis Riigikogu vastu võtab, on alati valminud mingis koostöös Riigikoguga. Riigikogu säilitab Valitsuse suhtes juhtiva asendi, sest ta on riigiorganite hierarhilises süsteemis Valitsusest kõrgemal.Mingil määral saab Valitsus oma tahet Riigikogule peale suruda kui ta esitab eelnõu, sidudes selle vastuvõtmise usaldusega PS 98 kui Riigikogu seda seadusseelnõu vastu ei võta, peab Valitsuse seda umbusalduseavalduseks ja astub tagasi . Riigikogu on dilemma ees kas võtab vastu, mis tekitab Riigikogus probleeme või lükkab tagasi.

Valitsuskriisi tekkimisel on presidendi sekkumise kord ta peab otsustama, kas moodustada uus valitsus või kuulutada välja Riigikogu uue koosseisu valimised. Eelnõu sisuline külg jääb kõrvale, on vaid poliitika. Meil ei ole õnneks sellist situatsiooni veel olnud. Praegu on selline situatsioon, et Riigikogu toetus Valitsusele on küsitav. Seadused kuulutab välja president.Poliitika ja riigiõigus on lahutamatud.

Riigikogu töötab ka koos presidendiga, kes võib kasutada suspensiivset vetoõigust ja Riigikogu peab arvestama presidendi seisukohaga. Eriti peab arvestama siis, kui seaduseelnõu võib sattuda kollisiooni PS-ga. 2 x võib Riigikogu esitada sama seaduseelnõu presidendile väljakuulutamiseks, kui president on selle üks kord tagasi lükanud. Teist korda ta seda enam tagasi lükata ei saa, peab välja kuulutama.President on põhiseaduslikkuse järelvalve üks institutsioone.

President, parlament ja valitsus on oma tegemistes tihedalt seotud. Nende koostöös saab Valitsuse moodustada. Seaduse sünd RK kodukorra seadus põhiline töö seaduseelnõuga käib RK juhtivkomisjonides RK võtab vastu RK esimees kirjutab alla hiljemalt 5. tööpäeval peale vastuvõtmist läheb Presidendile väljakuulutamiseks 14 p. jooksul temale esitamisest avaldatakse RT 7 tööpäeva jooksul jõustub 10. päeval peale RT avaldamist, kui seaduses eneses pole sätestatud teist tähtaega.Vt. K. Meruski ja R. Naritsa Eesti konstitutsiooniõigusest lk.101 12.6 Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme ja Vabariigi Valitsuse liikme ametihüved ja vastutus AMETIHÜVED On lahendatud erinevalt.

Seadus Eesti Vabariigi Presidendi , Riigikogu liikmete ametipalga ja pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta - RT 1992,28,381 Vabariigi presidendi ametihüve seadus RT 1996,51,966 seob presidendi palga riigiteenistujate palgaastmestikuga See on 35-astmeline palgaastmestik, millega on seotud riigiametnike ametikohad Riigiametnike ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus - RT 1996,15,883 . Kõige kõrgem 35. aste, käib ministeeriumi kantsleri, riigisekretäri kohta. Konkreetsed palgamäärad määarb kindlaks Valitsus igal aastal riigieelarve alusel.

Möödunud aastal oli - 35. aste 10 500 - 1. aste 1 100 Vabariigi president saab ametipalka, mis on kahekordne kõrgeima palgaastmestiku määr 21 000 . Lisaks sellele saab president esinduskulude katteks 20 ametipalgast maksuvabalt, ametikorter ja ametiauto koos juhiga.

Puhkus 35 päeva, saab ka puhkusetasu. Lähetuskulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Muud kulud, mis tekivad, need hüvitab Presidendi Kantselei. Kaitseb politseiteenistus. Hüveks on ka ametipension 75 kehtivast presidendi ametimäärast see muutub . Kui ta oli vähem kui 5 aastat president, siis iga puudujääva kuu eest mis jääb 5 aastast puudu , vähendatakse ta pensioni 2 võrra.Pärast ametivolituste lõppemist on tal õigus saada oma kasutusse tööruumid koos sekretäri ja ametiautoga riigi kulul.

Vajadusel määrab peaminister talle kaitse. Endisele presidendile korraldatakse riiklikud matused. Toitjakaotuspensioni saavad lesk ja lpsed ¼ presidendi ametipalgast. Teatud hüvesid kasutab ka Arnold Rüütel Eesti kodaniku isikut ja kodakondust tõendavate dokumentide seaduse RT 1993,43,618 64 alusel loetakse ta endiseks presidendiks. Ta ei saa pensioni.Riigikogu liikmedRiigikogu liikmete palgad on aga seotud vabariigi keskmise palgaga.

On Eesti keskmise palga ja seadusega määratud koefitsiendi korrutis - Riigikogu esimees 6 palka saab kõrgemat palka kui president Riigikogu esimehe asetäitja 5,5 palka RK fraktsiooni ja komisjoni esimees 5 palka RK fraktsiooni ja komisjoni aseesimees 4,5 palka Riigikogu liige 4 palka. Riigikogu liikmele on igal kuul esinduskuludeks ette nähtud 20 ametipalgast, see ei kuulu maksustamisele. Saab sõidukulude kompensatsiooni ühissõidukis v.a. takso piletite alusel.Väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele kompenseeritakse eluasemekulud ja nad saavad lähetuskulude päevaraha.

Palju probleeme on tekitanud Riigikogu pensionid. Vanaduspensioni saamise õigus on meestel 60.a. ja naistel 55.a. Pensioni saamiseks peab olema 20.a. tööstaaz ja peab olema töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes koosseisus selle koosseisu volituste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui 2 aastat järjest. Pension on 75 Riigikogu liikme ametipalgast, mis kehtib.Riigikogu liikmele, kes vabaneb seoses volituste lõppemisega, säilib ümberõppeks palk ja tööstaaz 12 kuud. Kui asub vähemtasustatud töökohale, makstakse palgavahe 12 kuu jooksul kinni. Kui lahkub süüdimõistva kohtuotsuse peale või vabatahtlikult, siis neid hüvesid ei saa. On ka parlamendiliikme invaliidsuspension ja toitjakaotuspension.

Vabariigi ValitsusRiigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus RT 1996,81,1448 . On seotud riigiametnike palgaastmestikuga - peaministri koefitsient 1,8 presidendil on 2 - ministri, kaitseväe juhataja ja riigikontrolöri koefitsient 1,6 - Riigikohtu esimehe koefitsient 1,8 - Riigikohtu liikme koefitsient 1,5 - Ringkonnakohtu esimehe koefitsient 1,5 - Ringkonnakohtu liikme koefitsient 1,3 - maa linna- ja halduskohtu kohtuniku koefitsient 1,25 - prokurör koefitsient 1,15 VASTUTUS Kõrgemate ametiisikute vastutus on sätestatud - Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikogu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastusele võtmise korra seaduses RT 1995,83,1440 - Vabariigi Presidendi ja Vabariigi valitsuse liikme kohtulikule vastutusele võtmise korra seaduses RT 1995,83,1441. Nende isikute - kinnipidamist läbiotsimist võetust annab välja teatud asjad või dokumendid prokurörile vara arestimist vaatlust mingi ruum läbivaatust isik tõkendit sundtoomist saab kohaldada peale Riigikogu nõusoleku saamist.

Niisugust isikut võib kahtlustatavana kinni pidada seoses tema tabamisega I astme kuriteo toimepanemisel.

Siis võib teha varemnimetatud toiminguid.

Informeeritakse riigi peaprokuröri. Ettepaneku teeb õiguskantsler, õiguskantsleri enda kohta teeb ettepaneku president. Õiguskantsler kontrollib läbiviidud menetluse vastavust kriminaalmenetluse koodeksile, ta ei kontrolli tõendeid.Teeb Riigikogule kirjaliku ettepaneku nõusoleku saamiseks võtta isik kriminaalvastutusele. Kui Riigikogu on nõusoleku andnud, toimub edasine töö kriminaalmenetluse koodeksit jälgides, nüüd võib teda ka üle kuulata.

Kui taotlusest jäi midagi välja, tuleb selle teostamiseks uuesti Riigikogu nõusolekut nõutada. KONTROLLI JÄRELVALVE- JA KOHTUORGANID 13.1 Riigikontroll majanduskontrolli teostava sõltumatu riigiorganina. Riigikontrolör. PS 132 järgi on riigikontroll sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontrolli seadus RT 1995,11,115 sätestab riigikontrolli tegevuse eesmärgi kaasa aidata riigivara säilimisele ja heaperemeheliku kasutamise tagamisele.PS 103 kohaselt kontrollib ta nende ettevõttete, asutuste jt. riiklike organisatsioonide majandustegevust, mis kasutavad riigieelarvet.

Riigikontrollile pandud ülesannete täitmine ei vabasta neid asutusi tegemast sisekontrolli, riigikontroll võib neid selles juhendada. Riigikontroll esitab igal aastal Riigikogule aruande riigivara säilitamise kohta eelmisel eelarveaastal samaaegseltriigieelarve täitmise arutamisega Riigikogus. Annab ka riigieelarve kohta oma arvamuse.See avaldatakse RTL-s. Riigikontrolli juhib riigikontrolör.

PS 134 jöärgi nimetab ja vabastab riigikontolöri ametist Riigikogu presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri isikule vähe nõudmisi - vanus ei tohi olla üle 60 a - peab olema Eesti kodanik peab tundma riigihaldust ja juhtimist. Tal on riigikontrolli juhtimisel samad õigused, mis ministril oma ministeeriumi juhtides.Riigikontrolöri põhilised ülesanded - kontrolli korraldamine riigivara säilimise ja selle otstarbeka ja säästliku kasutamise üle - riigikontrolli juhtimine - seaduslikkuse tagamine kontrollimisel - riigikontrolli esindamine - riigikontrolli struktuuri määramine - riigikontrolli tegevuskavade väljatöötamine. Tema volitused kestavad 5 aastat.

Kui ta soovib enneaegselt ametist tagsi astuda, peab sellest presidenti ette teavitama 3 kuud. Riigkontolöri alluvuses on - peakontrolörid - riigikontrolli osakondade juhatajad kontrolörid. Peakontrolöril peab olema kõrgharidus. Kogu tegeliku kontrolli läbiviimine on nende peal määravad viisi, aja, isikud.Ta võib kaasta asjatundjaid.

Kontrollijad ei tohi sekkuda kontrollitava asutuse tegevusse. Ei tohi avalikustada oma hinnanguid enne kontrolli lõppu. Kontrollitav asutus peab looma kontrolli teostamiseks vastavad tingimused - võimaldama sissepääsu kõikidesse ruumidesse võimaldama juurdepääsu kõikidele dokumentidele kontrollijad võivad pitseerida toimikuid, raha, materiaalsete väärtuste hoiukohti peavad saama kõikide dokumentide ärakirju.Kontrollitava asutuse töötajad ka asutust kontrollinud audiitor peavad andma seletusi. Kontrolörid teevad ettepanekud kontrolli käigus iilmnenud puuduste viivitamatuks likvideerimiseks.

Akt, millele kontrollitud isikud annavad allkirjad. Kui kontroll on lõppenud, siis peakontrolör võtab vastu otsuse, mis tehakse teatavaks antud asutuse kõrgemale organile. Eelarve puhul ka rahandusministeeriumile. Kontrolli tulemuste arutamisele võib kutsuda ka teiste asutuste esndajaid kuni Valitsuseni välja.Kui avastatakse, et riigile on tekitatud kahju või on rikutud õigusnorme, siis riigikontroll teatab sellest pädevale organile.

Ettepanekud puudust kõrvaldamiseks kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele asutuse juhtorgani, kohaliku omavalitsuse, ministeerumi või Vabariigi Valitsuse poolt. Rakendatud meetmetest tuleb teatada 1 kuu jooksul riigikontrollile. Riigikontrolli teenistujad ja kaastatud isikud saavad palka. Kuupalga määra võib suurendada kuni 2x võrreldes ministeeriumi sama astme töötajatega.Pension 60 tema viimasest ametipalgast.

Riigikontrolör võib võtta osa Valitsuse istungitest oma töö küsimustes ilma sõnaõiguseta. XII loeng 26. november13.2 Õiguskantsleri funktsioonid ja õiguslik seisund. PS 12. peatükk. 1992.a. PS loodi emotsionaalsel mõjul. Tuli seda 1938.a. PS muuta. Õiguskantsler oli siis presidendi juriskonsult kontrollides riigiasutuste õigusaktide ja -tegevuse seaduslikkust.Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus RT 1993,25,436 on sõltumatu ametiisik, kelle põhilised funktsioonid on 1. järelvalve teostamine seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle PS-eleja seadustele.

Õigustloovaid e. normatiivseid akte ta kontrollibki. PS 139 järgi ei kontrolli tegevuse vastavust PS-ele ja seadustele. 2. analüüsib temale tehtud ettepanekuid seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta kui on üldiselt mittevastavuses PS . 3. teeb Riigikogule ettepanekuid Riigikogu liikmete, Vabariigi Valitsuse liikmete, Vabariigi presidendi, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja liikmete kriminaalvastutusele võtmise kohta.

Õiguskantsler ei saa ise PS-ele mittevastavaid akte kehtetuks kuulutada. a Järelvalve teostamiseks on õiguskantsleril õigus teha ettepanek organile kes on vastu võtnud õigustloova akti , viia see akt 20 p. jooksul vastavusse PS-ega. Kui akt on vastuolus tähtajalise välislepinguga, teeb ta ettepaneku peatada selle akti toime määratud tähtajaks.Kui õigusakt seab ohtu inimeste elu või tervise või rikub välislepingut mis on Riigikogu poolt ratifitseeritud , siis teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku peatada selle akti toime PS ja seadustega kooskõlla viimiseni. b Kui see organ ei ole seda akti vastavusse viinud, ka siis ei saa õiguskantsler seda ise kehtetuks tunnistada.

Sellisel juhul teeb ta ettepaneku Riigikohtule - tunnistada see õigusakt kehtetuks. Kohtukolleegium võtab selle oma menetlusse ja õiguskantsleri osavõtul vaatab selle läbi. See on aeganõudev protseduur.

Õiguskantsleri enda tõkestusvahendid on nõrgad - vaid ettepanek viia vastavusse ja appellatsioon Riigikohtusse. Ta pädevus ei ole väga tugeva mõjuga. Kui õiguskantsler pöördub järelpärimisega mõne riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse poole selgitada mõnd õigusakti, on see organ kohustatud vastama 10 p. jooksul. Õiguskantsler võib võtta osa Riigikogu ja Valitsuse istungitest sõnaõigusega. Õiguskantsleri esitab Riigikogule kinnitamiseks president.Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus näeb ette, et - õiguskantsler peab olema EV kodanik tal peab olema erialane kõrgem haridus tal peab olema kõrge erialane kvalifikatsioon ja sellele vastavad praktilised kogemused ta peab vabalt valdama riigikeelt ei tohi olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest oma tervisliku seisundi tõttu peab sobima õiguskantsleriks.

Õiguskantsleril ja ta nõunikel on keelatud - osaleda erakondade tegevuses, osaleda mõnes teises riigiametis ja saada sealt hüvesid kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse osaleda ettevõtluses, v.a. isiklikud investeeringud ja isikliku vara käsutamisest saadud dividendid.

Õiguskantsleril on nõunikud ja kantselei. Riigikogu nimetatb õiguskantsleri ettepanekul ühe nõunikest tema asetäitjaks. Õiguskantsler teeb igal aastal Riigikogule põhjaliku ettekande.Peab vastama Riigikogu liikmete arupärimistele õigemini peaks ta seletama, sest ta ei saa aru anda, kuna pole ise neid õigusakte teinud . Erinevalt Riigikontrolli aparaadist ei ole Õiguskantsleri kantselei töötajatel mingeid erisoodustusi.

Meie õiguskantsleri institutsioon on ainulaadne maailmas. Teistes riikides teostab järelvalvet riigiasutuste üle ombudsman või prokuratuur. Tavaliselt see institutsioon allub parlamendile. Õiguskantsler ei sekku Valitsuse ega Riigikogu tegevusse, kuid ta võib selles osaleda. On tahetud õiguskantsleri ja ombudsmani institutsiooni ühendada. Ombudsman füüsiliste isikute kaitse.On olemas õiguskantseri seaduse eelnõu, kuhu on lisatud uus peatükk järelvalve riigiasutuste tegevuse üle põhiõiguste järgimisel.

Kui see vastu võetakse, läheb õiguskantslerile ka riigiasutuste tegevuse kontroll ombudsmani ülesanded . Tekib küsimus kuidas siis suhtuda PS 139 lg. 1? 13.3 Kohus sõltumatu õigustmõistva organina. Kohtu funktsioonid. Kohtusüsteem. Kohtunike sõltumatuse tagatised.Kohtunike ametisse nimetamise kord. Lugeda läbi Kohtute seadus RT I 1991,38,472 Kohtuniku staatuse seadus RT I 1991,38,473. On olemas kohtute seaduse uus eelnõu kollegiumide asemel senatid.

On tekkinud kohtute haldamise küsimus. Kohtute tegevuse menetluslik kontroll on menetlusseadustes põhjalikult fikseeritud, kuid kes haldab neid kes remondib, maksab palka, haldab kohtumaja? On 2 seisukohta 1. seda peaks tegema Riigikohus või täitevvõimu struktuurist lahutatud üksus, mitte mingil juhul Justiitministeerium. 2. Justiisministeerium arvab, et see on täitevvõimu küsimus, seondub riigieelarvega.Sellele küsimusele on raske leida lahendust, sest õigus on mõlemal poolel.

Kohtunike Ühing arvab, et tuleks luua uus organ, mis allub Riigikogule või presidendile ja kuhu kuuluksid juhtivad juristid. See organ siis otsustab haldusküsimusi ilma täitevvõimu sekkumiseta. On tekkinud ka kohtunike kaadri küsimus. Omal ajal tuli tööle rakendada palju kohtunikke, paljude ettevalmistus oli aga mitte piisav, nõukogude-aegne. Kohtunike eluaegne määramine raskendab nüüd kaadrivahetust, see on keeruline protseduur.Maailmas on juriidilistest ametitest kõige kõrgema prestiiziga kohtuniku amet. Kohtud I aste 1. Halduskohus haldusasjad, 2. Linna- ja maakohus üldkohtud nende juured töötavad 1 või mitu halduskohtunikku. 2. aste Ringkonnakohus vaatab kohtulahendeid läbi appelatsiooni korras - halduskolleegium kriminaalkolleegium tsiviilkolleegium. 3. aste Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras - halduskolleegium - kriminaalkolleegium - tsiviilkolleegium - kolleegiumidevaheline erikogu - üldkogu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud, sõnaõigusega justiitsminister - põhiseaduslikkuse järelvalve kohtukolleegium, juhib Riigikohtu esimees, koosseisu kuuluvad igast kohtukolleegiumist 1 liige 1õigusteadlane - kohtunike distsiplinaarkomisjon.

Loakogu - Riigikohtu reglemendis on kirjas tööpõhimõtted. Kohtunike õigused ja kohustused Kohtuniku staatuse seadus kõlbeliste omadustega, kohtunikuks sobiv jne 103 Kohtunikukandidaadiks saamiseks tuleb pöörduda Riigikohtu esimehe poole avaldusega, mis registreeritakse, muutub kohtuniku kandidaadiks.

Esitab avalduse justiitsministeeriumile.

Algab ettevalmistus kohtuniku abiks või kohtunikuks. Oleneb eelnevatest töökogemustest. Õppeprogrammi kinnitab ja kontrollib tema kutsealast ettevalmistust Riigikohtu esimees. Kohtuniku kandidaadi ettevalmistamine toimub 1 kohtuniku juures, kes teda 2 aasta jooksul juhendab. Seejärel toimub kohtuniku eksami sooritamine.Vormistatakse tööle kohtuniku ameti taotlejaks, kes saab palgaks pool halduskohtuniku palgast. kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus.

Ametisse jääb ta eluaegselt.Kui ta jõuab pensioniikka, võib töötada veel 5 aastat pärast pensioniea saabumist. Riietuse talaari saab tasuta. 1. Halduskohtunik vähemalt 24-aastane, sooritanud kohtunikueksami 2. Maa- ja linnakohtu kohtunik vähemalt 25-aastane, töötanud juriidilisel alal 3 aastat, sooritanud eksami 3. Ringkonnakohtu kohtunik vähemalt 30-aastane, töötanud juriidilisel alal 7 aastat, sellest 3 kohtunikuna 4. Riigikohtu liige vähemalt 35-aastane, töötanud juriidilisel alal 10 aastat, sellest 5 kohtunikuna.

Kohtuniku abi eksamikomisjoni kuuluvad 2 I astme kohtunikku ja 1 Riigikohtu liige, 1 justiitsministeeriumi esindaja, võib olla ka 1kõrgkooli esindaja. Kui kandidaat sooritab eksami, nimetatakse ta ametisse. Kohtuniku abi kohad täidetakse konkursi korras, mille tingimused määrab justiitsminister. Kohtunikuga võrdne õigusemõistja - kohtu kaasistuja.Kohtus on kõik kohustatud täitma kohtuniku korraldusi. Kohtuniku pärimistele ja esildistele tuleb vastata tähtajaliselt.

Kohtunik ja kaasistuja on sõltumatud, alluvad seadusele. Kohtukaasistujad valitakse 5. aastaks - kohaliku omavalitsuse organ volikogu . 25 - 65 aastane Eesti Vabariigi kodanik. Riigikohtu liikmete osas võib kohaldada kinnipidamist ainult Riigikogu enamuse nõusolekul. Kohtu kaasistuja suhtes võib kohaldada kinnipidamist teda valinud omavalitsuse nõusolekul.Kohtunikud võidakse võtta distsiplinaarkorras vastutusele kohtumenetluse eeskirjade rikkumise eest kohtuasjade lahendamisel ja muu ametialase üleastumise eest. Distsiplinaarküsimuste läbivaatamiseks moodustatakse kohtunike distsiplinaarkomisjon, kuhu valitakse igast kohtuastmest 3 liiget 5 aastase volitustähtajaga.

Selle komisjoni kutsub kokku ja juhib selle tööd ameti poolest vanim dist. komisjonis olev Riigikohtu liige. Komisjon arutab asja 3-5 liikmelises komisjonis.Dist. menetluse võib algatada Riigikohtu esimees ja justiitsminister kõigi välja arvatud riigikohtuniku suhtes.

Dist. karistusena võib määrata märkuse, noomituse aga ka rahatrahvi kuni 1 kuu ametipalga ulatuses, võib ka ametist tagandada peab kinnitama Riigikohtu üldkogu . Kohtuniku võib vabastada omal soovil, tervisliku seisundi tõttu, vanuse tõttu, ametisse sobimatuse tõttu 3 aasta jooksul pärast kohtuniku ametisse kinnitamist, kohtute reorganiseerimise või kohtunike arvu vähenemise tõttu või asjaolu, mille tõttu ei või ametis olla. Ametipalga sätestab seadus, makstakse staazitasu 4-10 aastat 10 , alates 11 aastast - 15 , alates 21 aastast kuni 20 , alates 31 aastast kuni 25 . Pensioni suurus on 75 tema ametipalgast 15 aastat peab olema staazi kohtunikuna või töötanud advokatuuris . VEAD päevaste EKSAMIL 1. tuleb lugeda PS, mitte kui juturaamatut, vaid mõttega.

Jälgida ja kasutada sama juriidilist terminoloogiat. 2. Parlament on üldnimetus. Eesti parlament on Riigikogu.