Юлиус Куперьянов (JULIUS KUPERJANOV)

REFERAATJULIUS KUPERJANOV L hemeluk ik kuni Vabaduss janiJulius Kuperjanov s ndis 11. oktoobril1894. aastal Venemaal Ljohovos.Tema esivanemadolid Venemaale p genenud m isniku omavoli eest. Kuna Venemaalvaevas Kuperjanoveid suur koduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904.aastal tuli perekond Eestisse tagasi.Haridusteed alustasKuperjanov Sipe ministeeriumikoolis, milles antav haridus vastasligil hedaselt meie meie kihelkonnakoolile. Julius oli v gateadmishimuline poiss.Eriti paelusid teda ajalugu ja maateadus, samuti meeldistalle v ga lugeda.

L petanud viieteistaastaselt Sipeministeeriumikooli, olid tema tunnistusel 9 nelja ja 1 viis. Hoolimata vanematevastuseisust astus ta 16- aastaselt Tartu kooli petajate seminari.Sel ajal, kuiKuperjanov ppis seminaris, valitses kogu riigis tugevvenestamispoliitika. Hoolimata ppeasutuse rangest korrast lugesidKuperjanov ja ta koolikaaslased salaja eestikeelseid ajalehti.Peale seminaril petamist asus ta t le petajana Kambjakihelkonnakoolis. pilased pidasid temast v ga lugu.Paraku ei saanud ta petajaametis olla kuigi kaua, sest 1915. aasta veebruaris kutsuti tas jav eteenistusse.Pataljoni loomineOlukord Vabaduss jas oli 1918. aasta l pus v gakriitiline.

Situatsiooni t sidust n itas see, et Punav gedek es oli 2 3 Eesti territooriumist. Et p sta, misp sta annab, oldi valmis meeleheitlikeks sammudeks. heksselliseks oli Julius Kuperjanovi partisanide pataljoni loomine.Idee sellisepataljoni loomiseks ol Kuperjanovil juba ammu. Loa tolle ksusemoodustamiseks sai Kuperjanov tolleaegselt diviisi lemalt Limbergilt.Pataljonikokkukutsumiseks tuli valida selline koht, mis poleks veelv rv gede kontrolli all. Kuna rindejoon kulges vahetultPuurmanist idas ja see koht oli Tartule k llaltki l hedal, valitiv e ksuse loomiskohaks Puurmani m is.Olles saatnudPuurmani mbruskonda laiali mobiliseerimisk sud, hakkas Kuperjanovsiin moodustama partisanide v esalka.

Kui levis kuuldus, et KuperjanovPuurmanis v itlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlasedk ikjalt Tartumaalt.

Palju t ienes pataljoni koosseis vabatahtlikearvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes lemitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning v eosastmoodustus ksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov 1. roodu lemaks sai lipnik R. Riives 2. leitnant E. Saar 3. alamkapten R.Kuslap 4- leitnant J. Unt. Varuroodu lemaks ja ka Puurmani komandandiksm ras Kuperjanov leitnant J. Soodla.Asutati ka ratsakomando, midajuhtis alamkapten K.Tiimann.Suurim probleempataljoni moodustamisel oli relvade puudus.

Algul koosnes ksuse relvastusvaid kahest automaatp ssist. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja mberkaudsed inimesed. Otsiti v lja relvad, mis olid peidetudrevolutsioonip evil. Need olid aga tihti roostes v i ldsek lbmatud.Samuti oliv ga kirju ka salga riietus. Tihti v is j da mulje, ettegu pole mitte s jameeste, vaid laagrisse asunud mustlastega.Paljudolid tulnud erariietuses.

Juhtus sedagi, et s tta tuldi pulmariietuses jalas viigip ksid, kaelas krae ja kaelaside. Nii m nigi tuliisamaad kaitsma pasteldes, lootes, et ehk Eesti kroonu annab saapad jalga. Et seda kirevatmeeskonda v hegi htlustada, m tles Kuperjanov v ljapartisanide eraldusm rgi. See kujutas endast valge relist mustavappi surnupealuu ja s rekontidega. Seda m rki kanti vasakulvarrukal.M tsi ette kinnitati pealuum rk, lakud olid mustad.Surnupealuu ja s rekontidega m rk oli htluse jalahutamatuse s mboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud.

Seev lism rk kohustas kohustas k iki v itlusele jaohverdama isamaa kaitseks k ik isiklikud h ved ja elu. Kuna Kuperjanovtundis erilist huvi just partisanis ja vastu, siis ristis ta loodudv eosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt salga nimele armututsissis da vaenlasega.N itena v ib tuua juhumi Kudinas.Nimelt sai Kuperjanov teate, et punaste k silane P rn oli koostanudpika nimekirja meestest, kes tuli maha lasta.

Ta tegutses v ga kiiresti jas itis ruttu 30 km kaugusele Kudinasse. Kohale j udes p stista talumehed ja ajas punaste plaani nurja. Suureks abiks Kuperjanovile tema tegevuses oli naine Alice. N itekstegi Alice ettepaneku v tta luuresalkade tarvis kasutusele valgedmantlid. Neis mantlites oli luurajatel h lpsam vaenlaselem rkamatult v imalikult l hedale hiilida.Olgu eldud, etneed mantlid mbles Alice ise. Just t nu sellele riietusele nnestusid kuperjanovlastel mitmed vaenlase vastu suunatudr nnakud.V itlus Tartu eestPataljoni loomisega soovis Kuperjanov kaasa aidata vaenlase kodumaaltv ljat rjumisele.

Puurmanile l him vaenlase poolth ivatud strateegiliselt t htis punkt oli Tartu. Seet ttuoligi esimeseks suuremaks operatsiooniks peale pataljoni moodustamistv itlus Tartu eest.Oma positsioonidekindlustamiseks enne Tartu vallutamist alustas Kuperjanov partisanis daTartu mbruses.Tundes Tartus asetsevate punav gede n rku k lgi, tekkis Kuperjanovil hulljulgeplaan vallutada Tartu ainu ksi oma j ududega.

Samal ajal sai tateada soomusrongide edasitungist J geva peale. N d otsustasta ra oodata soomusrongid, et siis hendatud j ududega minnav itlema Tartu eest.13. jaanuaril 1919sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide ldjuhi kapten Partsiga.Sellest p evast algas partisanide ja soomusrongide koost , miskestis kuni Vabaduss ja l puni.VallutanudKaarepere ja Voldi raudteejaamad, j uti j rjest l hemaleTartule.Viimane linnaesine v itlus peeti T htvere m isas.Punased koos l ti k ttidega osutasid k llalt visa vastupanu, enteesti mehed olid arvulises lekaalus, samuti innustasid mehi teatedpunav gede terrorist.

L hikese ajaga oli kogu Tartu Eesti v gedek es. Ometi ei lubanud saavutatud v it loorberitel puhata. Reolapoolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu.Olukord muutusv ga pinevaks. Ei olnud teada, kas m nisada soomusronglast japartisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurdeabiv gesid.J rgnevalt loodi sidemed lemjuhatajaga, kellelpaluti kiirelt saata abiv gesid.J rgnes v ga pingeline Tartus, sest kardeti uutenamlaste sissetungi.

Ometigi laabus k ik nnelikult vaenlasepoolset r nnakut ei j rgnenud ning j rgmisel p evalsaabus Tallinnast kohale kaitsepataljon.KuperjanovisurmPataljoni moodustamisest oli m das vaevalt le kuu, kui30 31. jaanuaril 1919. aastal toimus verine lahing Paju m isa juures.Lahingu k ik oli v ga raske, kuna enamus ohvitseridest langes.K ige r ngemaks hoobiks meie v itlejatele oli see, et 31.jaanuari p rastl unal sai surmavalt haavata J. Kuperjanov.

V ga halbadetransporditingimuste t ttu ei p senud Kuperjanov enneTartusse kui alles 1. veebruari l. Paraku oli siis juba lootusetulthilja. Vaevelnud pikki tunde piinavates valudes suri leitnant Julius Kuperjanov2. veebruaril 1919.Kasutatudkirjandus August Hanko LeitnantJulius Kuperjanov Eduard Grosschmidt Pealuu m rgi all EestiVabaduss da I k ide Autor IljaPavelkovich 14.05.2000.